- Lapsi kasvatasid vanemate sõpruskonnad.- Lapsed kasvatavad vanemaid kindlasti.
- Meie lapsepõlv ei sisaldanud lasteaeda.
- Lapsed annavad elule mõtte, nende pealt näed, kuidas aeg liigub.
- Õpetaja kõige tähtsam missioon on suunata sinnapoole, kus sul ilmneb anne või huvi.
- Kultuurikeskkond mõjutab kõvasti isiksuse arengut.
- Õpetaja saab anda õige suhtumise.
- Vanemate asi on luua lastele võimalused ja avardada nende maailmapilti. Valikuid teevad lapsed ise.
- Inimene on endaga rahul, kui tal õnnestub midagi korda saata.
Vaatasin "Tähelaeva" Jüri Lumistega ja konspekteerisin toredaid mõtteid.
5 comments:
oled tabavalt välja toonud mitmeid väärtusi, mis nüüdseks nii mõnegi arvates küsitavaks muutunud. Lugesin just Postimehest roheliste püüdu üldisele keskharidusele ja artikli kommentaare. Kui palju erineb tegelik elu poliitikute maailmavaatest. Sellised pühapäevahommikused mõtted meil.
Ma ei tahagi ühtki valimislubadust lugeda. Ei ole midagi uut päikese all!
Kas siis keskharidus teha jälle kohustuslikuks nagu nõuka-ajal?
Ega ta praegugi keelatud ole ju. Ainult häda on selles, et gümnaasiumisse tullakse lapsepõlve pikendama, selmet võiks ametit õppida, millega igal ajal leiba teenida.
Ma arvan tõemeeli, et pooled gümnaasiumi õpilastest on vales kohas. Milleks neile kõik need ained, kui maailm vajab aina rohkem lihtsat töömeest, kes oskab tänapäevaste vahenditega tööd teha.
Taibud, teadlase potentsiaaliga lapsed tuleks juba varakult eraldada ja õpetada neid sikkudest eraldi.
See on probleem, mis lausa karjub.
Aga ma neid kommentaare pole lugenud. Kas peaks oma tuju veelgi rohkem ära rikkuma?
lapsepõlve pikendamine - väga hea väljend. Mul näide omast taskust: Po3 jättis 10-nda klassi pooleli, sest püüdis kõiki aineid hästi õppida. tulemus oli peaaegu psüühikahäire - unetus. Läks siis kutsekooli ja ma sain oma rõõmsa lapse tagasi (vennapojaga, kes samuti nn. maakonnalinna eliitgümnaasiumis, kordus sama mudel)
Aga Po4 võttis asja lõdvemalt (pikendas põlve)ja lõpetas oma "eliidi" ära.
Mul tänu lastele ja nende eakaaslastele neid näiteid varrukast, aga arvan, et sul rohkem.
Kas keegi on teinud lõputöö teie kooli lõpetanute jätkusuutlikusest tööturul. Mina 2005.ndal tegin ühe kutsekooli näitel.
Aga täna on ikkagi pühapäev.
Ma lugesin siit välja, et Sa oled minuga nõus, et kõik ei peaks kippuma gümnaasiumisse.
Mul on praegu üks suur abituuriumiklass, kus pooled ei peaks üldse olema. Aga nad on, sest nad on nii kuradima visad seal olema. Ära läksid viimased 10. klassist ja üks visati eelmisel aastal koolis mittekäimise pärast välja. Muidu käivad nad nii, nagu tahavad, kohal. Püüavad kuidagimoodi vee peal püsida. Mis neist edasi saab? Ülikooli tahavad minna või alternatiivina välismaale tööle.
Nad on ikka nii kuradima elukauged mõnes mõttes ja samas ka kõrge enesehinnanguga.
Aga lennud on erinevad, ei tea, mis neist saab. Nad ise on muretud.
just, tahtsingi seda öelda, et kuna meie kutseharidus on ikka veel põlu all, siis eelistavad noored (ja lapsevanemad)keskkooli. Põhikooli lõpetanu ei tea (ja kas ma ise teadsin selles vanuses), mida edasi õppida. Ehk peaksid olema (ja võib olla ongi) mingid võimekuse testid edasiste õpingute kohta.
Ja isiklikult olen ikka ametikoolide ja tööandjate koostöö poolt, et lõpetanu ka tööga kindlustatud saaks.
Üks valupunkt on muidugi vaesed pered, kust kasvanu lihtsalt peab välismaale tööle minema. Nii palju probleeme ja mõtteid kaasneb selle teemaga. Ja mitte just eriti roosilisi.
Post a Comment