2011-02-12

Hommikud on siin juba valged


Juba mõnda aega olen märganud, et tööle minna enam nii pime pole. Aga aeg ka juba sealmaal - varsti märts käes. Kaugel see jaanipäevgi!

Nii see aeg kaob.
Lugesin eile intervjuud Heljo Männiga. Kui terane ja elutark vanaproua! On vist ikka tõsi, mida intensiivsemalt oma tark- ja riistvara kasutad, seda kauem nad töökorras püsivad.
Tegime koolis Heljo Männile sünnipäevaraamatu.
Lugesin kiirelt läbi ta noorsooraamatu "Miks sa vaikid?", et veenduda milleski - kas ta on tänapäeva kontekstis lootusetult naiivne või kõlbab ka. Suurimate saavutuste hulka kirjaniku loomingus seda pole peetud. Bianka ja Killi lugu, vanemad blogijad kindlasti mäletavad.

Minu jaoks on aegumatult armas "Väikesed võililled", sellest olen ka varem kirjutanud.

Nüüd Postimehe intervjuust mõned vastused, mis mulle hirmsasti meeldisid.

Kuidas on aeg teie jaoks muutunud?
Aeg kaob ära. Aeg on ära kadunud, enam ei jõua selle ajaga midagi teha. Ma ei tea, kuhu ta kaob. Algab hommik, juba on õhtu. Algab kuu , on juba kuu lõpp. (----)
Kas juhused on juhused või on need märgid?
Ei ole juhused.(----) Ikka märgid on, ainult et ei oska alati neid näha, teinekord saab alles tagantjärele aru. Nad suunavad, annavad kinnitust, hoiatavad.

Ma olen alati Heljo Mändi eelkõige lastekirjanikuks pidanud ja pole tema täiseale mõeldud teoseid lugenud. Kindlasti loen, kui aega saan.

(Muide, vaatasin, mitu korda olen siin tekstis sõna aeg ja selle vorme kasutanud.
8 korda!)

4 comments:

tegelinski said...

Eks see üks kandev mõte siin ju oligi)... aeg.
Inimene ajas.
Looming läbi aegade.
Aeg ajalooks saamas.
...
Ja kirjutamiseks on ka aega vaja...

helle said...

Aeg on see, mis liigub vääramatu jõuga, kuigi meile võib tunduda, et vahel ta seisab ja et vahel teda polegi.

Alice said...

Mulle meeldib kuidas Heljo Mänd on õelnud:"Tee seda, mida usud,
usu sellesse, mida sa teed.
Kõik muu on jõu ja aja raiskamine.

Anonymous said...

Lugesin raamatut "Miks sa vaikid?" esmakordselt kunagi ammu, vist põhikooli nooremas astmes. Ei tundunud toona naiivne ega tundu praegugi. Noorteprobleemid on ju igal ajal üsna sarnased ja au Heljo Männile, kes neid juba enam kui 40 aastat tagasi käsitleda võttis.