Vaatasin Tartu Maratoni starti - telekast muidugi. Ilus pilt oli. Ma tean ka umbes kümmet inimest, kes selle sündmuse nimel elavad - st ühest Tartu maratonist teiseni. Külm või muud ebamugavad ilmaolud pole nende jaoks argumendid.Mul on ka keldris suusad vanast ajast... parem ei hakka meenutama, kui palju aastaid tagasi ma viimati suusatasin.
Aga ma olen murega vaadanud, et läheb juba teine ilus lumerohke talv...ja ma pole näinud lapsi suusatamas, isegi kelgutamas mitte, uisutamisest rääkimata. Ometi on meil ju head tingimused, sama palju võimalusi kui mõnes suusakuurordis:)
Vanasti lükati järv lumest puhtaks, tehti uisuväli. Aeti ümber järve Lendri mägedesse mitu erineva pikkusega suusarada. Kirikumäe otsast sai mõnusa põntsuga kelgusõitu teha.
Ainukesed inimesed, keda mina olen sel talvel siin näinud suusatamas, on parimas keskeas. Nad teevad staadioniringe - 20-30 korraga.
Nüüd ma mõtlengi, kas nähtus on omane ainult minu kodukohale - noh et lapsi ja noori talisporti harrastamas ei näe- või on see laiemalt levinud. Samas ma tean siit mitut perekonda, kes käib lastega igal aastal hirmpeentes mägedes suusatamas või lumelauda sõitmas.
Siin - istuvad lapsed kodus, peavad külmapühi!!!
Imeinimesed on need tuhanded, kes sõidavad läbi Tartu maratoni - põhidistants 63 km või siis ka poole vähem, ikka vägev.
Ma lähen nüüd õue, vaatan, mis ilm täna on.
pildid Postimehest
11 comments:
Meie lasteaed on siis küll tubli.Lastele osteti suusad, kelgud on juba mitu aastat. 2 korda nädalas käime lastega siin lähedal kelgumäel. Suusatamiseks on eraldi suusatunnid.
Minu perekonnast suusatab ainult 1 laps ja loomulikult ei saa ka tema ilma suusakuurordita.Vähemalt korra aastas peab ta seal käima. Tema kiituseks pean,aga ütlema, et meie Nõmme suusarajad on ka tema lemmikud.
Oma lapsepõlvest mäletan veel seda armast jääkaruselli, kus kelk oli pika puu küljes ja siis tuli seda ringi ajada.Võin enda kohta küll öelda, et minu päevad möödusid talvel õues iga ilmaga. Mulle meeldis kõik.Kelgutamine, uisutamine ja suusatamine. Maratonile ei läheks ma ikkagi mitte mingil juhul, kuigi ka minu tuttavad on seal ,kellele võiks pöialt hoida.Imtlen samuti neid kõiki, kellel on nii palju jaksu ja vastupidavust sellise ilmaga nii pikka maad sõita.
Olen mõelnud, et suusatamine nagu paljud teisedki spordialad nõuavad alustuseks ressurssi. Peab näiteks ostma korraliku suusavarustuse, kehvemat ju keegi ei taha, vanade puulaudadega noored ju sõitma ei lähe.
Siis olen veel mõelnud, et pole eestvedajat, kehalise tundides käiakse pigem lumega jooksmas.
Õige vanasti olid koolil omad suusad. No sellist aega enam tagasi ei tule!!!
Lasteaias on veidi teised olud, aga tore muidugi.
Tegelikult see ressursijutt ei ole õige. Kui mu tütar Eestis koolis käis, siis neil olid koolis suusatunnid, mille ajal käisid Nõmmel suusatamas. Suuski sai laenutada sealtsamast keskusest. Lapsed laenutasid hea meelega, sest need oli korralikud ja osta ei raatsinud neid kas või lihtsalt sellepärast, et nondel talvedel ei olnud nii palju lund, kui nüüd viimasel kahel talvel on olnud (aga praegu ei ela me Eestis), ja lapsed ju kasvavad teatavasti varustusest kiiresti välja.
kunagi ammu, kui ma noor ja ilus olin, sõitsin ka päris mitu Tartu maratoni läbi.
ainult selle nimel ei elanud, kuid maratonipäev oli omamoodi pidupäev.
kohalik sovhoos kindlustas bussiga ja meid oli ikka kümmekond või rohkemgi osavõtjat ühest väikesest maakohast.
nüüd ikka ka käin mõnikord suusatamise moodi liigutusi tegemas.
kool ja suusarajad jäävad metsa taha. ei teagi, mis sealpoolkandis toimub.
tulin just õuest. kohalikul suusarajal sõitis kaks nooremas keskeas inimest. lapsi polnud kusagil näha, äkki oli liiga külm (?)
küll oli kohaliku poe juures pudelitega varustet noorsugu.
olen sinuga päri suusavarustuse küsimuses. meie pere ei jaksanud kolmele pojale-noormehele suusavarustust osta. lastena küll, sest siis sai käest kätte meetodil, aga kui jalanumber mehe mõõdu võttis, siis ei.
nii nad laenutasidki gümnaasiumitundideks pere eelarvest märkimisväärse osa, sest hinded tuli kätte saada.
inimesed, kes Eesti palganumbritega kursis pole ei tule lihtsalt selle peale, et ei jätku raha ja kõik.
Loe kui imeinimesi, et kas suusatatakse, loomulikult suusatatakse. Meie koolis toimuvad küll suusa- ja uisutunnid talvel. Metsa all on kahekilomeetrine ring, staadionil liuväli. Suusavarustuse saab loomulikult koolist- nii saapad kui suusad. Lisaks on veel vabarada kõigile. Nii et suusatatakse ikka kõvasti.
Kunagi oli mul suusatamises isegi spordijärk. Nüüd pole üle kümne aasta kindlasti suuski alla saanud ja miskipärast ei tõmba ka. Üldse ei tõmba enam külma ilmaga õue. Vanadus?
6. klass on Adaverest, kui ma ei eksi? Teil seal on eestvedaja, kes talvel uisuraja maha kastab. Perenaine siin kurdab, et neilseal pole, näed.
Sjgelle -- 10 a tagasi korra lükati ka lund järvel ja kasteti siledaks. Isegi ported tehti laudadest, et litter hange ära ei kaoks :)
Meil siin Nõmme metsaalune ikka lapsi ja noori täis, kõike tehakse - suusatavad, slaalominõlv on, lumelauda sõidavad, uisuplats Nõmme turul pidevalt täis...
Ju siis ikka kohas asi....
Meil koolis ikka suusatunnid toimuvad ja isegi suusalaager toimub edukalt (väikestel 2päeva, suurtel kolm). Aga minu meelest kipub ikka nii olema, et enamasti suusatavad koolilapsed ikka käsu peale. Sellised, kes vabal ajal suutamama lähevad, need on ainult suusatrenni lapsed ja siis ka trenni ajast. :)
Vähemalt enamus. Isegi kelgumäed on pooltühjad. Äkki vanemad ei luba lastel omapäi kelgutama minna (ohtlik ka ju :D )?
Õigluse mõttes mainin ära - meil on väga sportlik kool ja siin teevad lapsed igasugust sporti tulemuslikult (eriti võrk- ja korvpall). Talisport on vist jah natuke kidumas.
Post a Comment