Aeg käib vanas seinapalgis
vaikse tik-tak sammuga.
Suure häälega ta pole,
kuid on suure rammuga.
Aeg on see, kes kellapendlit
lakkamata kiigutab;
saadab pilvi üle taeva,
puudelatvu liigutab. Ajal alati on aega,
aeg on pika meelega;
aeg on leek, mis limpsib halgu
oma kuldse keelega.
Aeg on see, kes tõuseb vara,
kannab tassid lauale;
kevadel toob sinililled
vanaema hauale.. | . |
| | Aeg käib mööda metsarada,
üle soo ja heinamaa;
aeg käib mööda taevavõlvi
vaikselt, ilma kärata.
Aeg on vahel nõnda tasa,
et ei ole märgata.
Alles siis ta tuleb meelde,
kui sul aeg on ärgata.
|
|
|
|
|
|
|
|
Foto: Triin - Vana kalmistu Pärnus, aprill 2011
1 comment:
Aitäh sulle ja tervitused siit kaugelt Inglismaalt!
Post a Comment