Suve tulemine

Kolm päeva lapselapsega otsekui treeninglaagris, sest ükskord tuleb meil kahekesi hakkama saada.
Ei kõnni veel vabalt, aga käest kinni hoides pistab jooksu. Üldse tundub talle, et käimine võrdub jooksmine.
Eriliselt meeldivad trepid - ikka üles-alla, üles-alla. Te teate, kui püsiv ja järjekindel võib olla väikelaps!
Minu poolt tehtud putru ei pidanud millekski. Panin küll maasikaid sisse...
Ma ise ka ei tahtnud.

Aasta lühim öö ja pikim päev on nüüd seks puhuks läbi...
Õnneks suvi ikka veel ees.

Köleri kodukohas Lubjassaares

Linnulennult on meilt Lubjassaarde vist ainult kümmekond kilomeetrit, aga vanasti tehti teed nii kiira-käära, et vaata ise, kuidas kohale saad.

Mulle meeldivad muuseumid, kus elatakse sees. Ma ei mõtle muidugi seda, et peaks kuulsa tegelase nõudest sööma ja tema voodikeses magama.

Need talu- ja kodukohamuuseumid on elujõulised siis, kui seal käib elutegevus. Peremees punub korve näiteks, kogub traktoreid või käib linnas tööl.
Perenaine korraldab maalilaagreid ja toitlustab ise oma jõududega kõik see mees. Ja tal on suur kapsapõld ka.

See on eramuuseum, peab ise toime tulema.


Mulle meeldib, et koerad on lahti ja hauguvad küll algul, aga liputavad saba ja silmist on näha, et sõbralikud.

Mulle meeldivad leidlikud detailid ja vanad asjad.
Näiteks rehealune, kus on kõike - ma usun, et kusagil on välja pandud ka vanaaegne õmblusnõel.
Igatahes vokke oli küll igas suuruses.

Suur reheahi jäi eksponaatide varju.

Kuulsast kunstnikust olid mõned reprod ja piip. Ega ta seal elades kuulus olnudki veel.
Läks mees 13aastasena kodunt laia ilma ja jõudis välja Peterburi kõrgemasse seltskonda.
Lõpuks maeti ikka Suure-Jaani kalmistule, kuhu tegi büsti Amandus Adamson (vt eelmine postitus!)

Nii on kõik omavahel seotud.






Tõeliselt vahvad olid uunikumid - vanad tsiklid, traktorid, tõllad, veovankrid. (ma ei teagi, mis nende kõikide nimed on)










See muuseum asub ikka päris perifeerias - sinna ei satu kuidagimoodi lihtsalt "läbisõidul".

Ekskursioonil nagu muiste

"Eestis pole enne ja pärast olnud kõvemat skulptorit kui Adamson, " ütles giid. "Selliseid enam ei tehta!" Kodus otsisin välja Hans Laari "Pirnipuu, pronks ja marmor" (1988) ja lugesin uuesti läbi.

Väike puukirikut meenutav peahoone.

Ateljeest on alles ainult valged trepid(ülal) ja keldriaken(all). Trepil olevat kunstnik ataki saanud ja surnud.

Imestasin, et kivipraos kasvas vereurmarohi.

Eesti põhjaranniku eriline vaatamisväärsus - pankrannik. Liiga servale ei tohi minna!


Buss oli vana ja konditsioneerita. Bussijuht oli vist algaja. Tee oli käänuline ja sildid eksitavad.
Aga kohale jõudsime... Paldiskisse. Enamus ei olnud seal oma elu sees käinud. Vanasti polnud ju võimalikki.
Amandus Adamsoni majamuuseum meeldis rahvale väga. Ilus, väike, atraktiivne ja moodne. Taieseid võis imetleda 3D variandis.
Giid oli endine õpetaja ja ütles meile "tüdrukud". Tema arvates olime liiga uimased ja lötsis. Polnud ka ime, sest päike lajatas lagipähe ja tuult pold ollagi. Ja õpetaja on kevadeks ikka täitsa tühjaks pigistatud ka.

Tallinnasse sõitsime ka, aga seal olime ennegi käinud.
Rohkem ei viitsi kirjutada, ehkki oli tore päev.

Ombudsman ja taevaminemispüha

Eile oli lastekaitsepäev. Sellega seoses võeti intervjuu meie lasteombudsmanilt, kes on ühtlasi õiguskantsler Indrek Teder. (Katsuge öelda kiiresti mitu korda järjest ombudsman, ombudsam, ombusman...)

Ombudsman pärineb rootsi keelest ja selle tähenduseks märgivad kaks rootsi-eesti sõnaraamatut: volinik, asjaajaja, esindaja. Meile on see sõna tulnud siiski inglise keele kaudu. J. Silveti inglise-eesti sõnaraamatus on eesti poole peal kirjas niimoodi: "ombutsmann".
Ombudsman "uurib, kas riigiasutuses on rikutud inimeste õigusi ja mida oleks tarvis õiguste kaitseks teha. Või pole kaebuse esitaja asjadest aru saanud ning vajab ägedaks paisunud konfliktis rahulikku vahemehe selgitust."

Olgu mis on, aga nii keerulise sõna taga ei oska esialgu aimatagi lihtsat ja selget sisu: kui sa ei saa seadustest tolku või pole su seaduslikke õigusi tagatud, pöördu ombudsmani poole. Küll tema aitab!

Taevaminemispüha ehk suure ristipäevaga on aga nii, et see on tähtis kiriklik püha ja seda peetakse alati neljapäeval 6 nädalat pärast Jeesuse ülestõusmist. Selle sisu: Jeesuse taevaminemise päev (40 päeva ülestõusmisest). Sellest edasi 10 päeva on nelipühad (alati pühapäeval). Vat nii.
Et täna on taevaminemispüha, kuulsin hommikul raadiost. Ja paljudes riikides on see töövaba päev (ei tohi puuoksagi murda!).

Täna said lapsed koolist lahti. Milline pidu ja püha! Selle nimel võib ju välja kannatada poolteist tundi aktust lõõskava päikese ja tigedate sääskede käes- püstijalu!
Mina küll ei kujutaks ette, kui meie lapsed peaksid veel 3 nädalat koolis piinlema. Õnneks seda ei ole, vastasel juhul tuleks küll ombudsmani poole pöörduda.

Suvi on käes.