"Eestis pole enne ja pärast olnud kõvemat skulptorit kui Adamson, " ütles giid. "Selliseid enam ei tehta!" Kodus otsisin välja Hans Laari "Pirnipuu, pronks ja marmor" (1988) ja lugesin uuesti läbi.
Väike puukirikut meenutav peahoone.
Ateljeest on alles ainult valged trepid(ülal) ja keldriaken(all). Trepil olevat kunstnik ataki saanud ja surnud.
Imestasin, et kivipraos kasvas vereurmarohi.
Eesti põhjaranniku eriline vaatamisväärsus - pankrannik. Liiga servale ei tohi minna!Buss oli vana ja konditsioneerita. Bussijuht oli vist algaja. Tee oli käänuline ja sildid eksitavad.
Aga kohale jõudsime... Paldiskisse. Enamus ei olnud seal oma elu sees käinud. Vanasti polnud ju võimalikki.
Amandus Adamsoni majamuuseum meeldis rahvale väga. Ilus, väike, atraktiivne ja moodne. Taieseid võis imetleda 3D variandis.
Giid oli endine õpetaja ja ütles meile "tüdrukud". Tema arvates olime liiga uimased ja lötsis. Polnud ka ime, sest päike lajatas lagipähe ja tuult pold ollagi. Ja õpetaja on kevadeks ikka täitsa tühjaks pigistatud ka.
Tallinnasse sõitsime ka, aga seal olime ennegi käinud.
Rohkem ei viitsi kirjutada, ehkki oli tore päev.
11 comments:
Väga põnev, tahaks ise ka sinna minna.
Asi seegi. Blogijad võiksid üldse suvel avada mingi "kus käisin, mida nägin, mida soovitad"
Igatahes tegid algust.
Hea mõte!
Eestis on nii palju kohti, kuhu pole sattunud ja kuhu ei teaks minnagi, kui ekskursioonil ei käiks:)
Lastega käisime mais Ida-Virumaal Vihula mõisas - jälle üks lõpmata kena kordatehtud mõisakompleks.
Heatahtlikult. Kas see on nüüd siis see, et õpetajad ja muidu täiskasvanud käivad ekskursioonil Paldiskis, koolilapsed aga läksid klassiekskursioonile kuhugi Korfule, Stokholmi või Pariisi...
Hundi ulg!
Nii jah ilmselt.
Aga meie maalapsed on nõus ka Eestis ringi sõitma, kuigi alati on neid, kes ütlevad, et "ma olen seal juba käinud" (näiteks Rakvere lossivaremetes)
Neiud ärevil!
Me mujal ringi ei vaadanud - polnud aega. Meri annab igale kohale pool vähemalt juurde. Kuigi praegu on Paldiskis veel palju räämas ja lagunenud maju, arvan, et see linn puhkeb õide elu edenedes.
Meie avastasime lasteaia lastega mõned aastad tagasi Paldiskit. Polnud ka enne sinna eriti asja olnud.Tühjad majad, rakvere raiped nii võimsad, et mõnele lapsele ulatusid üle pea, anemoonide väljad, kibuvitsade õiterohkus, tuuleveskid, kivised paekaldad, Peetri mäed ja palju huvitavat veel.Meie sõitsime rongiga. Juba see on tänapäeva lastele suur elamus.
Kas meie tuulik, muuseum, mõis, mägi ja rabad on juba avastatud?aga suvelavastused? ;)
Aitäh tähelepanu osutamast!
Igale poole tahaks minna!
Paldiski on viimaste aastatega muutunud küll ja muidugi paremuse poole. Mulle täitsa meeldib seal...
Vihula oli ka kena koht, eelmisel aastal vaatasin üle pika aja tagant. Aga sel nädalavahetusel käisin Pedasel ning tagasiteel põikasime Harju-Ristile ja Harju-Madisele ning loomulikult pidin ma mõlema kiriku torni ronima. Täna igatahes on tunda, et jalad ka olemas on... Üldse tasub sõita põhjarannikul, läbi Tabasalu, Klooga ja Rannamõisa, ilusad kohad sealgi...
sjgelle - Vihula on muidu Lääne-, mitte Ida-Virumaal. Mitte et see kuidagi hirmus tähtis oleks, aga läänevirulasena pean ära märkima. Lihtsalt... täpsuse huvides :).
Oi, siis läks küll viltu nende ilmakaartega:) Aga Virumaa on ikka õige!!
Post a Comment