Ülemine pilt võetud netist, mul endal ei tulnud väljak nii hästi välja. Vatikan.
Ilus valgest marmorist palee ja monumendid selle ees (Roomas)
Rooma varemed - täpsemalt ei mäleta
Fragment Colosseumist ( me sees ei käinud)
Vatikani muuseumi sisevaated
Michelangelo maalitud ja kujundatud kuppel Püha Peetruse Basiilikas.
****
Germalo poolt koostatud reisikava ütleb sissejuhatuses, et "ükski Lääne-Euroopa haritlane ei saanud 17.-18. sajandil lugeda oma haridusteed täiuslikuks, käimata ära Itaalias". Ega see tänapäevalgi vist teisiti ole...
Midagi oleme ju kõik omal ajal koolis õppinud ja elust kuulnud, aga kui sügavad need teadmised on, see on iseasi. Võib-olla oleks pidanud eelnevalt kodutööd tegema?!
Soovitatud kirjandusest leidsin kodus Friedebert Tuglase "Reisikirjad". Lugesin sealt nüüd läbi tema Itaalia-reisi kirjelduse. Tuglas on Tuglas - nii põnevalt ja hästi kirjutab. Tema rändas põhiliselt rongiga ja jalgsi, vaevles rahapuuduses, aga nägi tuhat korda rohkem kui meieaegsed oma luksustingimustes.
Ma arvan, et möödunud sajandi jooksul pole ajalooline Rooma suurt muutunud, sest kõik need ligi 500 kirikut, monumendid, templid, paleed, termid, sambad, lossid, mäed-orud, Colosseum, katakombid, varemed, väljakud, trepid, tänavad on olemas olnud sajandeid. Giid rääkis, et roomlased pole oma väärtusi eriti hoolikalt hoidnud ega hinnanud. Väljakaevamiste, lammutamiste ja restaureerimiste läbi on nii mõndagi kaotsi läinud. Aga olgu - ikka on nii palju seda, mida vaadata ja imetleda. Mis on antiik, mis keskaeg, mis renessanss - kõik on peas segi.
Paremini hoomatav oli Vatikan - riik riigis, linn linnas. Püha Peetruse väljak ei tundunudki nii suur, kui telekast meelde jäänud. Paavsti ei kohanud ja kortsnast suitsu ka ei tulnud(ei pidanudki). Eriti võimas oli muidugi Vatikani muuseum(-id), maailmakuulsad kunstiväärtused. Juba esimesest saalist alates hakkasime järgima noolt, mis osutas Sixtuse kabeli poole, millest vist kõik, ka kunstikauged inimesed, on kuulnud.
Kui kunsti on nii suures kvantumis, siis lihtsalt väsid imetlemast, muutud tuimaks ja jalutad kui robot. Ja siis lõpuks seal ta on- Sixtuse kabel, Michelangelo maalitud laefreskod. Seal oleks tahtnud istuda, uurida lähemalt, aga seal just ei tohtinud õieti seisatadagi - korrapidajad kamandasid edasi liikuma. Suhteliselt väike ruum oli puupüsti turiste täis.
Eriline elamus oli ka Püha Peetruse katedraali torni ronimine. Kupli ehitas/maalis Michelangelo 16. sajandil. Raske oli seda "vallutada", aga väga uhke oli seal olla. Vaade linnale võttis hingest kinni.
Ah, seda ilu ja vägevust pole võimalik sõnadesse panna! Ega ma Tuglas ole!
Selge, et 1-2-päevaga ei näe suurt midagi. On ainult teadmine, et oled augustis 2011 käinud Igaveses linnas ja teinud iidsetele tänavakividele oma väikseid jalajälgi.
10 comments:
Kuule, muul polegi isu Itaaliasse minna, võin seda näha ka sinu blogist.
Mina ainult eriline muuseumifänn pole.
:-)
Ilusad särava pildid. :) Lugesin huviga. Mul Itaalias veel käimata.
Muuseumid väsitavad nii vaimselt kui füüsiliselt, eriti sellised nagu Vatikanis.
Ma pole suutnud ka KUMUs kõiki saale korraga läbi käia.
Minu sõbranna ütleb, et talle meeldib linnaturism, mulle vist rohkem ikka loodus. Näiteks on Lapimaa jäänud mulle väga hinge.
Lapimaa on müsteerium.
Itaalia tavaturistile puhas kunst.Ma tahaks küll ka Itaaliasse tagasi.
Aga siis juba omal käel.
Meie saime Sixtuse kabelis istuda. Nii kaua kui tahtsime. Rahvast oli vähe.
Ikkagi okt lõpp.
Arvan ka, et kui tagasi minna, siis omal käel ja mitte turismihooaja kõrghetkel. Ja vaadata ning nautida, mitte tormata, pea auramas otsas.
Ringivaatamine rikastab alati - kas siis üksi või grupiga.
Usun, et pärismuljed settivad ja teevad külmal ajal sinusse sooja pesa.
Ma käisin tükk aega tagasi Itaalias sama firma ringreisiga ja imetore giid oli meil samuti seesama. Ma ütleks küll, et sain nii Roomast kui ka Itaaliast tervikuna päris hea ülevaate. Iga viimast väljakut, kuju või kiruikut polegi vaja üle vaadata. Lõpuks läksid nad omavahel juba täitsa sassi. Eristasin hiljem neid fotodelt selle järgi, mis mul erinevatel päevadel seljas oli ;)
Kahjuks jäi Firenze jaoks liiga vähe aega ja Toscanast sõitsime vaid läbi, külastades vaid üht veinimõisa. Nendesse kohtadesse tahaks küll ükskord tagasi minna.
Alati on reisigrupis selliseid inimesi, kes märkmeid teevad. Ma kirjutasin ka õhtul üles, mis päeval juhtus, kus olime ja mida nägime (laias laastus). Kahjuks minu fotokas ei pane kuupäevi või ei oska mina neid panna. Lõppude lõpuks ongi ju üldmulje oluline, see, mis kauaks mällu jääb.
Reisil kogetud raskused ei riku kuidagi ilusaid mälestusi. Muidugi võib alati valida ka puhkusereisi, aga kultuurireis on ikka sisukam.
Minul oli võimalus oma teisel Roomas-käigul veeta terve päev seal Forumil, seal on palju vaatamist ja avastamist, kuigi esmapilgul võib tunduda, et kõik varemed on ühte nägu.
Vatikani muuseum on jah selline kurnav, kuidagi ei jõua ühe korraga kõike näha, aga eks see ole vist kõigi muuseumidega nii... Sixtuse kabelis kahjuks ei tohi pildistada...
Aga hea, et midagigi näha sai :)
Küll on hea, et teised ka tunnistavad, et muuseumid väsitavad ja tähelepanu hajub.
Kavatsen veel kirjutada Pompeist ja Vesuuvist, siis on kõik.
Post a Comment