Märts - sünnipäevakuu. Vähemalt pooltel mu sõpradel on selles kuus sünnipäev. Või siis veebruaris või aprillis, ühesõnaga - sealkandis.
Ega ma suurelt taht oma sünnipäeva pidada, parema meelega poleks üldse väljagi teinud, aga kussa pääsed.
Tänapäeval hoolitseb FB selle eest, et juba esimestest hommikutundidest hakkab saabuma õnnitlusi- virtuaalseid. Mõtled, et ah see kõik on nii pealiskaudne suhtlus! Paljud soliidsed inimesed peavad feissbukki isegi kahjulikuks või vähemasti ajaraiskajaks, aga mina nii puritaanlik pole. Mul on puudusi, olen sellega ammu leppinud:)
Pooled märtsikuu sünnipäevad on selleks puhuks peetud. Tulemas on veel väiksemas ringis, traditsioonilised, võib-olla ka improd.
Aasta tagasi tabas raske haigus üht meie sõbrannat, kes alati suure mängulisusega oma sünnipäevi pidas (ka märtsis).
Sünnipäeva paiku on inimene nii haavatav, murelik, ebakindel. Mul on heameel, et ma ka seekord eluga pääsesin.
Soovin kõigile kena kevade algust. Kui päike veed valla lööb, siis pole enam pidamist.
Küll ma ootan kevadet!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
17 comments:
Mina võtan oma sünnipäeva kuupäeva (vähemalt nädal enne) FB infost maha, sest ma ei taha neid õnnitlusi, mis on süsteemi poolt meelde tuletatud. Need, kes mu sünnipäeva ilma selleta mäletavad, on hoopis midagi muud. Aga ikkagi, ka FB õnnitlustes on head soovid sees. Niiet võib nii ja naa ;)
Minu arust on Kalade tähtkuju loominguliste inimeste aeg ja ka minu tutvusringkonnas on neid palju :DDD
Ega ma otseselt nende Fb õnnede vastu polegi. Olen hoolitsenud selle eest, et mu "sõprade" hulgas poleks neid, kes on sinna sattunud juhuslikult. Ja Fb üks väärtusi on ikkagi see, et see ei võimalda anonüümsust.
Oli just hiljuti töö juures vaidlus fb mõttetuse ja ohtlikkuse üle (seoses ühe konkreetse juhtumiga, mis puudutas õrnas eas koolilast). Siis kritiseerisid vatutustundlikud kodanikud neid, kes pole vastutustundlikud ja panevad FB üles oma lastelaste või kelle iganes pilte. Tundsin, kuidas süda tegi jõnksu sisse.
Iga ülespandud pildi puhul olen luba küsinud vanemate käest, aga ikkagi....
Kalasid tundub üldse palju olevat, või on see subjektiivne tunne:)
Vabandust OT risustamise eest, aga @Bianka - mine siis veel samm edasi ja pane suisa vale kuupäev, ÕIGE sõber selle õnge ju ei tohiks minna.
Sjgelle, küllap ka anonüümne õnnesoov on hea soov, sestap tagantjärelegi palju õnne.
Biankale tahaksin öelda, et süsteem muidugi seab oma reeglid, aga süsteem ei pane FB-s õnne soovima neid, kes seda ei tahaks teha - see, kas nad õnne soovivad või mitte, on ikkagi nende vaba valik ja sellisena on õnnesoov ikkagi õnnesoov.
Praegusel kiirel ajal ei söandaks ma arvata, et mu sünnipäev näiteks kõigil mu 200 sõbral FB-s meeles on, aga ma usun täiesti nende headesse soovidesse, kellel see FB märguande tõttu hetkeks meelde on tulnud ja kes on vastavalt tegutsenud.
Tegelikult pole FB sünnipäeva ära(mitte-)märkimises põhjus minu jaoks mitte niivõrd sõpruse sügavuse mõõtmises, kui selles, et ma ei taha oma FB seina täita sisutühja infoga. Selle minu isikliku seisukohavõtuga ei taha ma sugugi halvustada neid, kes teisiti on otsustanud :D
Ma ise õnnitlen samuti inimesi valikuliselt läbi FB ;) Lähtudes sellest, kes mulle piisavalt lähedane tundub ja samas arvestades sellega, kas inimene tahab oma sünnipäeva seal ära märkida või mitte. Just hiljuti tuli meilile ühe tuttava sünnipäeva meeldetuletus, keda ma oleksin õnnitlenud, aga nüüd lõin kahtlema, kuna ta oli samuti vahetult (vähem kui nädal enne sünnipäeva) kuupäeva maha võtnud. Ootasin, et keegi teine (tal on suur sõpruskond, päriselt ka) otsa lahti teeks. Aga ilmselt kõik lugesid sellest välja, et sünnipäevalaps sellel kanalil õnnitlusi ei soovi.
Kuidas keegi oma õnnesoovi edastab, on päris ükskõik. Viimasel ajal on vähem neid SMS-õnnesoove, mis olid ka ju suhteliselt formaalsed (sõnastuse poolest). Hoopis vähe on saadetud kaarte.
Kui ma nüüd tagantjärele mõtlen möödunud sünnipäevale, siis kõige rohkem oli ikka neid, kes käe pihku surusid ja embasid või siis helistasid. Helistajaid oli ikka väga palju.
Olgu mis on, meelde tuletades või ise meeles pidades, on lõpmata kena, kui sind sünnipäeval on meeles peetud:)
Meie valla lehes õnnitletakse jooksva kuu sünnipäevalapsi (kõrgevanuselisi ja juubilare alates 50). On neid, kes ei taha, et nende vanus avalikuks tuleb, ja paluvad oma nime maha võtta ajalehest.
Olen küsinud enda käest: Helle, kas sa oleksid õnnelikum, kui sa oleksid näiteks 5 aastat noorem( või 5 kilo kergem)? Ma ei tea, millest sõltub õnn. Vaevalt, et viimati mainitud näitajatest:)
Eks õnn sõltub ikka eelkõige teistest inimestest ja suhetest, arvan mina. Aga kuna inimeste loomus on erinev, kes armastab suurt suhtluskonda, kes on väga valiv, siis suhtutakse ka oma sünnipäeva erinevalt. Mul on tunne, et see pole (praeguses vanuses) enam mingi eriline rõõmupäev ja nii püüan sellest nagu mööda hiilida. Aga kui olen päris tähistamata jätnud, siis tunnen ennast jälle natuke üksildasena ja nurun mõnes valitud seltskonnas ikkagi veidi tähelepanu :DDD
Et olla õnnelik, on vaja tõepoolest teisi inimesi- lähedaste ringi ja sõprade ringi ja mingit positiivset fooni - tervist, hingerahu eelkõige.
Ma olen vanemas eas palju rohkem õppinud hindama neid asju, mis noorena tundusid iseenesestmõistetavad.
Heade soovide jõud on igal juhul olemas, nende edastamise kanalist olenemata. Palju õnne!
Tagantjärel ikkagi: palju-palju õnne! :)
Aitäh õnnesoovide eest!
Ilusat kevadet!
Häbi küll, kuid vabandan ennast sellega, et ise Sa ei tea, kas tahad olla noorem või vanem :)
Aga ega õnne pea siis soovima ainult sünnipäeval. Seega soovin Sulle lihtsalt palju õnne!
Pole viga, Hundi ulg, õnne võib aasta läbi soovida. Aitäh!
Ongi imelik komme ainult sünnipäevaks õnne soovida! Tuleks hajutada:)
Ühinen Hundiuluga:)
Kulla Helle! Palju õnne ja tervist Sulle!
Kevad ongi käes!!!
Aitäh, Heli! Tore, et ikka vahetevahel endast märku annad.
"Vanad" blogijad on nii vaikseks jäänud.
Post a Comment