Käisin Ugalas "Ukuaru" vaatamas. Nüüd lugesin Margus Mikomägi väga kena arvustust Maalehes ja tahan ka kaasa kiita.
On jah natuke nagu filmi moodi, aga on ka veidi teistmoodi. Minna osatäitja Carita Vaikjärv meenutab tüpaažilt noort Elle Kulli, aga ega Minna polekski saanud olla selline tänapäevalik piitspeenike beib. Kuidas ta siis vastu oleks pidanud sellele jube raskele elule ja tööle!
Kui noor Lembit Ulfsak on vastupandamatu seal filmis oma pilliga, siis lavastuse Aksel on nats niruvõitu (Meelis Rämmeld) ja pilli ei mängi ta ka mitte. Pilli mängib teine mees (Jalmar Vabarna). See oli neil väga hästi ära lahendatud.
Ma vaatasin ja mõtlesin: kui palju suudab Eesti naine, kui lõputu on tema kannatus ja kui ääretu ta usk ja lootus. Lavastuses on Aksel kuidagi eriti loru ja laisk (noh füüsis ka mängib oma osa!). Ei saa kohe arugi, miks see Minna teda nii hirmsasti tahtis ja armastas.
Keldriaugu peremees (Indrek Sammul) on laval sümpaatsem kui filmis. Ma oleks küll vist Minna asemel tema valinud. Kas tõesti on Eesti naine õnnetu nii siis, kui ta läheb mehele armastusest (pilli pärast?), kui ka siis, kui mängus on raha ja rikkus?
Parim variant oleks mõlemad korraga!!!
Lavastus oli tore, täpselt just selline, nagu Margus Mikomägi kirjutas. Ja see "Ukuaru valss", mis lõpus kõlab, on nii ilus. Arvo Pärdi muusika ja puha.
Tuled koju ja mõtled veel tükk aega. NII raske, kui oli sõja eel ja ajal, praegu küll pole. Või ma ei ole millestki aru saanud:)
fotod netist võetud
12 comments:
Ajasid kohe isu peale. Tahaks ka vaatama minna.
"Ukuaru valss" on ka minu arvates ilus. Arvatavasti ilusaim muusikaline pala eesti filmis.
Minna lugu on minuga aastaid kaasas käinud. Nii raamatus kui filmis.
Huvitava mõtte ütlesid kui kaht erinevat meest iseloomustasid: rahakas pillimees teeks naise õnnelikuks. Ja seda puhuks, kui "pillimees" kätkeb endas muretust ja südameheadust; peremees aga vastutust ja kohusetunnet. Vähemalt nii lugesin sellest välja. Ja enda elutarkusele tuginedes kirjutan alla. Selliseid mehi pole lihtsalt olemas.
Teatrilavastusest pole osa saanud, aga filmist "Ukuaru" olin omal ajal suures vaimustuses.
Pisut teemavälisena: minu arust oli see "Ukuaru" filmiroll ka Elle Kulli ainus meeldejääv esinemine kinomaailmas. Heakene küll, ma pole tema kõiki teatrirolle näinud, aga need, millest olen osa saanud, pole teda tõstnud kõrgemaks "harju keskmisest". Ja nüüd, tule-teavas-appi! Sajandi näitleja-einoh, maivõi...
Biank!
Mõned teevadki oma elutöö ära nooruses või mängivad oma parima rolli kohe ära. See Minna on põhiliselt ikka Leida Laiuse tehtud.
Aga mis puutub Elle Kulli, siis olen Suga nõus. Eks ta mängis oma mehe-lavastaja käe all ja jäi võib-olla lõpuni avanemata õiepungaks:) Nüüd oli aastaid poliitikas.
Kunagi mängis draamateatri laval Helle Meri. Naisnäitlejaid, kes vanuigi väga head on või isegi paremaks lähevad, on väga vähe. Ita Ever, Velda Otsus, Silvia Laidla tulevad eelkõige meelde.
Sama hästi võinuks sajandi filmitibi olla Riina Hein-Aare-Hein:) Tänases PM-s näeb vägagi....filmilik välja:D
Riina Hein Aare Teele Raja ju sai ka mingi aunimetuse, vist küll koos Arno2 Tali Liiveriga, kes ei saanud paraku tulla - pold midagi selga panna või oli mingi muu põhjus.
Nemad mõlemad on ka näide sellest, et teed midagi tähtsat nooruses ära ja kogu elu võid selle valguses end soojendada.
Elle Kull on ikka väga palju filmides mänginud ja nende hulgas on ka väga meeldejäävaid osasid. Ja teatrinäitlejana kiitis kadunud Mikk Mikiver teda väga, et annab endast mängides kõik kogu kire ja armastusega.
Filmiosad siis:
1973
Minna – Tallinnfilm „Ukuaru“
1975
Aili – Eesti Telefilm „Aeg maha“
1976
Akvile – Peaosa Leedu filmis „Talude tühjenemise aegu“
1977
Maša Krõlova – peaosa Valgevene filmis „Garanteerin elu“
Tüdruk – Tallinnfilm „Karikakramäng, osa „Promenaad“
1978
Catharina Wycken – Tallinnfilm „Reigi õpetaja“
Dora – Tallinnfilm „Surma hinda küsi surnutelt“
1979
Kyllikki – peaosa Soome „Kalevala“-ainelises filmis „Rauaaeg“
1982
Laura – Eesti Telefilm ja Eesti Televisioon „Pisuhänd“
1984
Müüjanna – Eesti Telefilm „Püha Susanna ehk Meistrite kool“
Karen – peaosa Valgevene filmis „Dokument R“
1985
Madeleine – Tallinnfilmi ja Mosfilmi koostöö „Savoya ball“
Helene – Lenfilmi „Sajandi leping“
Maria Marmor – Eesti Telefilm „Kahe kodu ballaad“
Claire Crowhurst – Mosfilm „Sajandi võidusõit“
1986
Manuela – Uzbekfilmi „Draakonijaht“
1987
Nunn – Eesti Telefilm „Narva kosk“
Halastajaõde Elma. Kosmosetulnukas – Armenfilm „Marsi kroonikad“
Anastassia – ühendus Ekran, „Tooge möödunu tagasi“
1989
Antsurahva Leida – Tallinnfilm „Äratus“
Pr Pavlovskaja – Soome Molly OY film „Sõbrad ja seltsimehed“
1993
Naine laevalt – USA telefilm „Küünlad pimeduses“
1998
Ms Blackfield – Odessa stuudio „Avara vaatega aken“
2006
Jutustaja Weckström – Soome-Eesti-Hiina-Hollandi koostööfilm „Igavese armastuse sõdalane“
2007
Ema – Allfilm „Nuga“
Georg Otsa ema Lydia – Eesti-Venemaa-Soome (Lege Artis Film, Mattila-Röhrl, CNF) kostööfilm „Georg“
2009
Osaleja stuudio F-7 filmis „Kirjad inglile“
Palju jah. Mõned osad tulid mul hästi meelde, aga paljusid ei tea üldse. See-eest võin lisada telelavastuse "Wikmani poisid" - Jaak Sirkeli ema, isa oli Krjukov.
EK-l on suured silmad ja suur suu- väga huvitav nägu.
Ega mul kahju pole, et ta sajandi filmidiivaks sai.
Minule väga-väga meeldis raamatust see esimene osa (Minna noorusaeg). Seal oli ka teine osa. N.ö. järg. Keegi noor naine kes (kui õigesti mäletan) hakkab semmima Minna pojaga või siis vähemasti asub sinna kanti elama ja suhtleb selle Minnaga (sel ajal juba pensionieelik aga endiselt krõbe ja kärts naisterahvas). Too mulle niiväga ei meeldinud, aga omamoodi huvitav oli siiski.
Värskelt ei ole lugenud, aga vanast ajast meenub, et see 2. osa oli jah palju igavam. Kui üles leian raamatu, loen vb suvel uuesti läbi.
"Rudolfis ja Irmas" oli Kull küll laval suurepärane,"Pisuhännast" rääkimata...Mul on nooruses olnud temaga eraeluline juhuslik kokkupuude ja küll ma imestasin,kui "koba" on üks kunstiinimene.Boheem.
Skarabeus
Post a Comment