Ootad seda suve ja puhkust juba jõulust saati ("mu kevad algab peale jõulu juba" M. Under), ja kui ta lõpuks käes on, ei oska algul midagi sellega ette võtta.
Oskus puhata on väga suur oskus. Tean, kui paljud inimesed kadestavad(osatavad) õpetajaid, et mis teil/ neil viga - pikk puhkus ja alati suvel. Tõsi. Soovitan õpetajaks hakata!
Tunnid lõpevad ära tõesti juba juuni algul, aga ametlikult saab puhkusele ikka pärast jaani. Ja päris nii ka pole, et käid koolis ainult nägu näitamas ja tühja juttu ajamas.
Ja siis tulid need Kappide päevad, mis on selleks aastaks jälle läbi saanud. Ostsin endale festivali passi, et ikka publikuks olla. Inimene on ju nii loodud, et on laisk ja mugav, mugav ja laisk, kui tal sundust peal pole. Pass on ses mõttes sundus, et vähemalt väljakäidud raha saaks tasa. Käisin 8 kontserdil, sh vaimulikul laulupäeval, mis oli ekstreemsete ilmaolude tõttu tõeline kangelastegu.
Eriliselt võimas oli muidugi ERSO ja RAM meie kooli suures saalis (võimlas). Ja miniatuurne (tõesti väike naine) Anu Tali rasket meeste tööd tegemas. Ütelge, mitut naisdirigenti te teate, kes suurt sümfooniaorkestrit juhatab! Rappa ma jaaniööl ei läinud.
Öösel ei tule uni peale, loen siis, kuni hommik ahetab - ööd on ju nii lühikesed:)
Lugesin läbi meie kandi tüdruku Reet Klettenbergi "Minu Ungari"(Petrone Print 2010).
Tubli tüdruk! Pärit paljulapselisest perest (suguvõsast), on ta jõudnud oma noore eluga nii kaugele ehk siis teisisõnu õpetab Ungaris Budapesti ülikoolis eesti keelt (tänapäeval öeldakse, et on eesti keele õppetooli lektor).
Olen tema õdesid-vendi õpetanud ja tema onu on minu klassivend!
Nii tihedalt on kõik põimunud.
Suvi on käes. Jääb veel oodata, millal saabub soe periood.
4 comments:
Need esimesed puhkusepäevad on jah tavaliselt nagu mingi pohmelli põdemine. Päev läheb nagu aeglaselt, aga äkki on õhtu käes ja jälle päev otsas ja midagi teinud ei olegi. :)
Vähemalt minul on see nii.
Väga mõnus üritus teil seal alati suve alguses!
Ilusalt puhkust Sulle!
Ühest rutiinist teise minek nõuab harjumist. Esialgu olen hädas õige päevarežiimiga. Vahel juhtub, et magan päeval ja öösel vahin lage.
Lambaid ka ei viitsi lugeda, loen raamatut...
Tere!
Sa võiksid öösel laevahtimise asemel parem blogi pidada. Muudkui tulen vaatama, kas on midagi uut - mulle meeldib sind lugeda -, aga ei kübetki. Muidu ikka kirjutasid vanasti kogu aeg, et sul on blogija hing. Kuhu see hing siis nüüd on kadunud?
Ilusat suve!
Üks anonüümne ammune lugeja.
Oi armas anonymous, kui kena, et keegi mõtleb mu peale:)
Viimasel ajal on päriselu nii tugevalt sisse sõitnud, et blogimiseks pole enam mahti(võhma).
Isegi suvekroonikat pole veel alustanud, mida üle 10 aasta olen kirjutanud.
Post a Comment