Mõtlesin, et kirjutan midagi lugejate rõõmuks, aga ei tule vist välja. Pea on tühi nagu vana kaev. Klassiõde tuli üle mitme aasta maale oma kodukohta väisama. Võtsime oma vanad jalgrattad ja tegime mõned tuurid ümbruskonnas.
Lõhavere park on korda tehtud. Õnneks mitte ära nüsitud - kogu pilt on selline veidi metsik, v.a pingid istumiseks ja sillad oja ületamiseks. Jalge all prõksusid sajad teod, polnud võimalik neist mööda astuda.
Ei tea, ei mäleta, mis hoone see kunagi oli. Kindlasti mitte loss ega mõis. Võib-olla silohoidla. Kohati meenutas Pompeji linna pärast laavapurset. Toonekurel oli hea ülevaade.
Meie surnuaias puhkab oma viimast und Tartu ülikooli soome keele professor Paula Palmeos, kelle hauda olen kaua otsinud. Surnuaed oma kaootilisuses on vahel hullemgi kui labürint.
Viljapõllud ja kaunid maaelamised pole päriselt kadunud, kuid neid on ikka väga väheks jäänud. On üks laul "Kuni su küla veel elab, elad sina ka". Nojah.
Metsmaasikad on valmimas, kahjuks ei saa neist kunagi kõhtu täis.
Pilt räägib iseenda eest. Ülal: klassiõe kodu, kus pole ligi paarkümmend aastat keegi elanud.
Rattad on väsinud.
Kevadel varastatud ja suve hakul taas leitud jalgratas.
Lõhavere park on korda tehtud. Õnneks mitte ära nüsitud - kogu pilt on selline veidi metsik, v.a pingid istumiseks ja sillad oja ületamiseks. Jalge all prõksusid sajad teod, polnud võimalik neist mööda astuda.
Ei tea, ei mäleta, mis hoone see kunagi oli. Kindlasti mitte loss ega mõis. Võib-olla silohoidla. Kohati meenutas Pompeji linna pärast laavapurset. Toonekurel oli hea ülevaade.
Meie surnuaias puhkab oma viimast und Tartu ülikooli soome keele professor Paula Palmeos, kelle hauda olen kaua otsinud. Surnuaed oma kaootilisuses on vahel hullemgi kui labürint.
Viljapõllud ja kaunid maaelamised pole päriselt kadunud, kuid neid on ikka väga väheks jäänud. On üks laul "Kuni su küla veel elab, elad sina ka". Nojah.
Metsmaasikad on valmimas, kahjuks ei saa neist kunagi kõhtu täis.
Pilt räägib iseenda eest. Ülal: klassiõe kodu, kus pole ligi paarkümmend aastat keegi elanud.
Rattad on väsinud.
Kevadel varastatud ja suve hakul taas leitud jalgratas.
7 comments:
Punaste pükstega tädi ongi jalgrattavaras? Tabasid teolt??
Nojah, ära tabasid:)
Suur suvenauding on just vana jalgrattaga ja vana kooliõega kodukandis ringi kimada.
Kaugel Lõhavere teie kandist on?
Mulle tundus, et tegite üsna aukartustäratava tiiru.
Me kimasime 5 päeva, iga päev mingi suund ja kant, külastasime ka kodusid:)
Lõhaverre on alla 2 km, sealt 2 km on Lembitu linnus.
Nauding jah!
Tead, see ongi minu meelest puhkus, mida Sa lugejate rõõmuks kirjeldasid. Rõõmsat jätku!
Kuidas sa ratta kätte said? Pane lugu kirja :)
Kirjutasin sellest juba.
Vt http://hellendus.blogspot.com/2012/06/varastati-jalgratas.html
Post a Comment