Paar nädalat tagasi kustus mu läpaka ekraan (kuvar, monitor?). Tegi isegi väikese prõksu, mis ei võimaldanud mitutpidi arvata. Kui kurtsin oma õnnetust sõpradele ja tuttavatele, siis nad ei võtnud minu muret südamesse, öeldes, et kindlasti on aku tühi!!! Justkui ma oleks täitsa totu. Aku töötas mu läpakal nagu kellavärk. Hiirgi sai hiljuti välja vahetatud.
Olles igal pool oma muret kaevanud, olen astunud sammukese lähemale lahendusele, milleks on - uus OMA läpakas. (ma ei julgegi öelda, kelle see eelmine oli)
Vähe veel sellest - ilmselt olen ma ilma ka kõigest väärtuslikust, mis läpaka sees, sest mingeid koopiaid pole ma ometi ju teinud!!!
Lauaarvuti mul muidugi on, aga see on niiii vana, eelmisest sajandist. Arvutite puhul ei kehti vist "peaasi, et töötab", ega ta tolmuimeja või külmkapp ole! Mitmed funktsioonid on puudu, isegi mälupulka pole kuhugi pista. Millegipärast ei tööta ka kõlarid enam. Uusi programme pole võimalik alla laadida. Üldse - bedaaaa!UPS! Muide, ka see sai talvel oma loomuliku lõpu!
Muidugi mõista ostan ma uue läpaka, nagunii pidin ostma, aga alles aasta pärast. Aga milline osta, mis hinnaklassist?
Teine asi, mille puhul märkan väsimuse märke, on minu digikas. On hakanud tegema uduseid pilte. Sellele veale osutas mu tütar, aga olin seda ka ise märganud.
Ei tea, kui pikalt on planeeritud nende odavate fotokate aeg. Ma pole proff ega ka väga suur huviline, et peaks ostma endale mingi udupeene kaamera, aga pilte tahaks ikka edasi klõpsutada. Oma lõbuks ja et ka blogisse panna!
Tänapäeva maailmas on nii korraldatud, et asjad ei kesta igavesti, isegi mitte "kaua", et ikka tarbijaid jaguks. Seepärast lähevad asjad ruttu katki või vananevad moraalselt. Televiisori katkiminemist ma isegi ootan natuke, et saaks uue:)
Teemad
- aeg (91)
- algus (18)
- Annaliisa (8)
- astroloogia (4)
- blogi (32)
- eh elu (67)
- film (29)
- fotojaht (27)
- hea nõu (12)
- hingele (5)
- ilus maa (5)
- inimesed (22)
- intervjuu (1)
- iseendast (14)
- isiklik (7)
- Jaan Kross (4)
- kirjandus (24)
- kodu tänav (1)
- kodukoht (3)
- koroona (6)
- kus käisin (7)
- lapsepõlv (9)
- laul (1)
- Leelo Tungal (5)
- lemmiklaul (6)
- lihtsalt (9)
- lihtsalt elu (85)
- lilled (9)
- lugemine (8)
- lühidalt (18)
- luule (26)
- mälestus (34)
- mäng (21)
- meedia (32)
- meem (5)
- midagi ilusat (9)
- mõtted (60)
- muusika (12)
- niisama (35)
- pilt ja kommentaar (24)
- poliitika (12)
- reis (18)
- see suvi (64)
- soovid (6)
- Tammsaare (6)
- teater (15)
- tele (3)
- test (2)
- tühi-tähi (20)
- tunded (6)
- väikelinn (33)
- video (46)
11 comments:
Esiteks, kas sa üldse ka mõne arvutispetsialisti poole oled pöördunud, kes n-ö diagnoosi paneks ja võimalusel aitaks selgitada, kas su andmed alles on ja kas need on taastatavad? Või piirdud ainult sõprade ja tuttavatega.
Teiseks, koopiaid tuleb kindlasti teha, ka siis, kui nüüd uue läpaka ostad.
Kolmandaks, esmalt vaata ikka missugusteks protseduurideks sul arvutit vaja on ja milliste tehniliste parameetritega, siis vaata hinnaklassi, kas see sulle sobiv on. Mitte nii, et oi ma ostan selle hinnaga arvuti (ja pärast selgub, et ei saa sellega teha, mida vaja on). Muide, on võimalik osta ka täiesti häid kasutatud arvuteid, mitte küll käest kätte, vaid ikka müügisalongide ja töökodade vahendusel.
Rein
Tänan, Rein! Ma kohe ootasin sellist kommentaari! IT spetsialisti poole olen pöördunud (isegi 2 poole). Üks vaatab siiani, mis mu arvutil viga on. Teine vaatab siiani, milline uus läpakas mulle sobiks.
Ses mõttes on kõik korras.
Aga koopiaid jah pole ma teinud.
Sõbrad ja tuttavad on selleks, et neile võib oma muresid kurta, arvutispetsialistid on aga väga hõivatud inimesed. Hea oleks, kui mõni mu sõpradest oleks ühtlasi ka IT-mees.
Asjadel on jah omad kombed, mis meile mõistmatud.
Aga ITimehi tuleb tänapäeval tõesti kodustada. Kui nõuka ajal pidi igal eestlasel olema üks tuttav soomlane, siis nüüd peab olema sõber-Itimees :)
Loodan siiski, et kõvaketas terve. Õnneks blogid ei kao!
Blogid ja postkastid ei kao, õnneks, aga pildid küll. Ma olen kogu aeg seda kartnud, et piltidel pole arvutis pikka pidamist - ükskord on kõik läind.
Mõnest asjast on veel nii väga kahju, kui ei peaks saama taastada. Aga koolitöö - uuel aastal uued tööd ja tegemised!
oi, Helle, äkki ikka õnnestub taastada
Üldiselt õnnestub enamus asju kätte saada, aga selleks on sul vaja ketas tõesti korraliku itimehe kätte viia ja on vaja ühte välist ketast ka, mille peale ta need asjad paneb. Mul on üks kodustatud itimees olemas ja tema ütles, et isegi 7 korda kustutatud asjad on võimalik kätte saada.
Mina tavaliselt, kui pilte palju hakkab kogunema, tõstan vanemad välisele kettale ära... Aga on ka mõned netikodud, kuhu need panna ja alles hoida...
Armas Kukupai!
Ma olen Sinust puudust tundnud. Häda ongi selles, et neid itimehi ei jagu kõigi jaoks, perekonda pole ka ühtki sattunud.
Ootan juba mitu nädalat, millal tuleb diagnoos mu arvuti kohta. Ei midagi! Piltide ladustamise koha pealt olen täitsa tumba.Olen juba hakanud vähem pildistama, sest jumal seda teab, mis olemas olevategi saatus on.
Igatsen taga paberpiltide aegu, kuigi ega neid keegi ju praegugi keela teha.
Pisut kannatust. Kui lapselaps tähed selgeks saab, siis kindlasti võid mistahes IT küsimistega tema poole pöörduda :)
Oh, juba nüüd toksib oma pisikeste näppudega jõuliselt klahve:)
Mul on nüüd uus läpakas ehk sülearvuti ehk rüperaal. Muidu on tore, aga täpitähti ei leia üles. Üllatuseks näen, et venekeelsed tähed on ka!
Me pole veel väga tuttavad, alles kobame teineteist. Hiire võtsin ikka ka kasutusse, kuigi siin on padjaga kergem toimetada, kui eelmisel oli.
Asja lõpetatuse huvides märgin siin ära, et ka kõnesolev läpakas sai terveks - viga polnudki nii hull, nagu ma kartsin. Mingi jupstükk tuli ekraanis ära vahetada:)
Post a Comment