Inimõigus või olmemure?

Kirjutan ühest olmeprobleemist või õigemini - murest. Elan juba 10 aastat ühes tavalises hruštšovkas Pärnu kesklinnas jõe lähedal. Meie majas on põhiliselt üksikud pensionärid või muidu vanad inimesed. Igal aastal on ikka mõni päriselt lahkunud. Asemele tulevad järgmised vanad ja üksikud. Või siis üürnikud. Korterid tühjalt ei seisa.

 Kaks aastat tagasi suvel lahkus päevapealt Olga, kes elas minu peal olevas korteris. Tema tütar, kes elab Tallinnas, pani korteri müüki. Ma pole pisiasjadega kursis, aga õige pea tuli korterisse üüriline - noor ema imikuga ja lapse isaga (arvatavasti). Kohe tulid ka probleemid. Selgus, et noormees on narkomaan ja vägivaldne. Isegi politsei käis mitu korda teda ära viimas. Siis kuulsin ma, et korteri omanik tõstis ta (nad) välja. Ema lapsega lahkus varem. Jälle oli ilus vaikne elada.

 Uuest sügisest tulid uued üürilised - 2 õde, kes käivat väidetavalt Wendres tööl. Vanemal õel on 2 kassi. Noorem aga on suitsetaja. Ta suitsetab toas. Nad käivad tööl vahetustega. Ma nende töögraafikut ei tea, aga suitsetamise järgi korteris saan ma aru, et mõnikord algab vahetus varahommikul ja mõnikord lõpeb hilisõhtul. Vastik-vastik suitsuhais tungib minu magamistuppa vastavalt töögraafikule. 

 Algul ma proovisin heaga. Rääkisin neile, et tänapäeval püüavad noored pigem mitte suitsetada(ma ei rääkinud ju teismelistega), et õige oleks üldse maha jätta või kui ei saa päevapealt, siis suitsetagu õues. Rõhusin kahjule rahakotis ja tervisele nagunii. Kirjutasin isegi veenva  kirja, mille panin uksematile. Kirjas kirjutasin, et üldse on ebakultuurne suitsetada eluruumis. 

 Paar päeva pärast seda vist oli puhtam õhk. Aga siis jätkus uue hooga. Seejärel pöördusin KÜ esimehe poole. Ta käis olukorraga tutvumas, aga ei saanud korterisse sisse. Minu palvel võttis ta kontakti korteri omanikuga (tuletan meelde, suhteliselt värske omanik), kes väidetavalt olevat käinud üürnikega rääkimas. Ja kes olevat väitnud, et keegi ei suitseta korteris.

 

Kurtsin muret oma tütrele, kes omakorda rääkis uuesti korteriühistu esimehega, mispeale trepikotta ilmusid eeskirjad ja ettekirjutused suitsetamise kohta. Olukord on aga endine. Öösel, kui kõik normaalsed inimesed magavad, suitsetab minu peal korteris noor neiu ennastunustavalt (akna peal?). See olukord teeb mind lausa õnnetuks. 

 P.S.  Ühistu koosolekul nenditi, et  inimesel on õigus oma toas mida tahes teha. Võibolla tuld keset põrandat just mitte, aga ma ei tea ka. Mis see suitsetamine muud on!!  See tegi mu tuju ikka päris halvaks. Kannatasin nii füüsiliselt kui vaimselt.

 Siis võttis üks õdedest oma kaks kassi ja kolis välja. Ta oli ju tegelikult kaassuitsetaja ja kassid ei talunud suitsuhaisu. 

(Eelnev kirjutatud juunis 2023)

Edit 23. sept 2023

Umbes kuu tagasi, just sel ajal, kui olin väikesel reisil, kolis välja ka teine õde, see suitsetav. Kui jõudsin koju, teavitas mind uudisest altnaaber. Algul ma ei uskunud. Kartsin, et küllap ta on ka mõneks päevaks kuhugi ära läinud. Siiani käin õues kontrollimas, kas aknad on ikka kinni. (Suitsetamise ajal olid pärani lahti). Nüüd hoian pöialt, et järgmine üüriline poleks peopanija, sest pidev tümps, eriti öötundidel, poleks ka vastuvõetav.