Kunagi oli blogijatel kombeks oma aastast kokkuvõtteid kirjutada. Olen minagi
seda teinud. Proovin nüüdki, sest ei taha, et viimaseks postituseks jääks nii kurb,
nagu ta praeguse seisuga oli.
Ma kirjutan viimastel aastatel harva, aga see ei
tähenda, et ma teiste vanade tuttavate blogisid ei loeks. Ikka loen, tunnen
huvi, kuidas neil elu läheb.
Kohe mööduv aasta oli minu jaoks vastuoluline. Skaalal
1st 10ni võiks numbreid panna erinevalt, mitte ainult keskele. Kaotasin oma kalli
eluaegse sõbranna, kellega iga päev helistasime. Siiani on raske leppida, kuigi oleme selles eas, et kõike võib juhtuda. Ptüi, ptüi, ptüi!
Aasta tippsündmus oli muidugi laulupeol käimine oma väikese Salukooriga. Süda jätab kohe mõne löögi vahele, kui kuulen viimase laulupeo laule.
Minu armas ristilaps läks mehele. Pulmad olid nii vahvad, lihtsad, ei olnud glamuuriga üle pakutud. Noorpaaril oli 10 aastat kooselu seljataga, mõlemal omad sõbrad ja ühised sõbrad. Ma polegi varem nii mängulises ja põnevas pulmas olnud. Õhtujuht (või isamees?) oli Jüri Muttika. Kulminatsioon oli mu meelest see, kui Salukoor laulis viimase noodini puhtalt "Tuljakut". Ja keskööl viidi kogu pulmarahvas Mustlasse "Justamendi" privaatkontserdile. Seal keerutati ka nonstopp jalga. Õhtu üllatusesineja oli Lauri Saatpalu, kes esitas pala "Pulmad" (või oli see peigmehe kingitus pruudile, sest pruut esitas ise väga kauni laulu, mida saatis meie koor).
Ma oleks suvel peaaegu väljamaale saanud, aga mõtlesime vanale elutarkusele, et enne, kui Pariisi lähed, käi Nuustakul ära. Minu meelest tänapäeva pered teevad selle vea, et reisivad kohe Türki või Aafrikasse, aga endal Eestimaa puha avastamata.
Mina ei olnud siiani Hiiumaal käinud. Võtsime ette ja parandasime selle vea. (Meie= neli küpses eas naist.) Reis toimus enne, kui algas turismihooaeg. Seepärast oli praamil ja üldse Hiiumaal lahedalt ruumi. Meil oli broneeritud külaliskorter ja renditud auto. No nii tore oli. Tuletornid ja Eiffeli torn. Vb pärast lisan mõned pildid. Hiljem lugesin, et Eiffeli torni "maaletooja" lahkus hilissuvel raske haiguse tõttu. Meie rääkisme temaga ja ta oli skeptiline, sest kohalik võim ei lubanud tal oma turismiobjekti edasi arendada. No see, mis ta oli aastate jooksul seal disniländis teinud, oli omaette nähtus. Kahju oli mehest ja väga kahju oli loodusest.
Suve lõpul kutsus Saaremaa sõbranna Kuressaare linna piknikule, mis toimus juba 10. korda. Mina käisin 3. korda. Iga kord on olnud nii kena, aga ma kujutan ette, kui kena võib ikka olla veel põlisel saarlasel, kel on sadu tuttavaid (nagu minu sõbrannal). Uue vaatamisväärsusena on lisandunud Lambakogu, mida nüüd vist kõik käivad külastamas. Seal jagub uudistamist ja nautimist kasvõi terveks päevaks. Milline eluterve lähenemine meie riigi esindusorganile! Hiljem lugesin, et idee autoril ja teostajal oli ka mingeid muresid rahadega vms. Keegi meist pole veatu!!
Igaks juhuks jätan siin selle teema edasi arendamata.
Võib-olla kirjutan siia veel kultuurielamustest, kui viitsin meenutada. Aga ma ei kirjuta tervisest, poliitikast ja penskarite raskest elust.
Ikka veel noored!! Aga mitte lambad!
Kursusekaaslased
Kirik ja meie rendiauto väga kokkusobivas toonis.
Hiiumaa poiss
Üks vaatamisväärsusi Hiiumaal, mida see ka endast ei kujuta
P.S. Otsustasime Epuga, et koostame suguvõsa raamatu. Meil on blogi vanadlood, mis praegu seisab jõude. Aga seal on nii palju toredaid mälestusi ja kroonikat. Kirjutajaid oli tipphetkeil 4-5, juhukirjutajaid teist samapalju. Lisaks väga huvitavaid täpsustusi ja mälestusi kommentaaarides. Epp on juba ühe osa kokku pannud. Tuleb veel 2-3, oleneb. Võib-olla tuleb koguni mitu raamatut?!!!
Pidage vastu!
10 comments:
Mäletan seda unustuses blogi:) Kui juhe lubab, jätka - ootan huviga, mis sealt veel tuleb ! :)
Ootan ka jätku. See on teil nii huvitav projekt!
Aga muidu... head vana aasta lõppu ja paremat uut!
Soovin sulle palju ilusat nii selle aasta lõppu kui uude aastasse ja veel kaugemalegi!
Perest kõnelev suguvõsa raamat on suurejooneline plaan, jään protsessi tulemust huviga ootama!
Äitah heade soovide eest! Täiendasin blogi, mõtlesin mõned pildid ka lisada, aga näe, ei oska. Bianka, kas aitad?
Mõnusat ja hubast aastavahetust ning rõõmsat uut aastat Sulle!
Kui sa ikka vanamoodi arvutis postitad, siis seal käib pildi lisamine nii.
Lähed tekstis sellele kohale, kuhu pilti tahad panna ja siis valid ülemise rea menüüst enam-vähem keskelt kujundi, mis meenutab mägesid (kõrval on kirjaklamber ehk lingi sisestamise märk). Vajutad sellele ja tuleb kiri "insert image". klõpsad ja siis valid "upload from computer". Siis otsid arvutist vajaliku pildi ja valid. Kui aga pildid on telefonis, siis tuleks nad arvutisse saata. Kas juhtmega, või jagamise märgi abil oma meiliaadressile, kust saad alla laadida. Variant on ka jagada Google Foto albumisse ja sealt siis alla laadida.
Kui veel abi vaja, küsi, kus jänni jäid.
Aitäh aitamast, Bianka! Soovin, et tuleks üks hea aasta! Et oleks muresid vähem ja elurõõmu rohkem, meil kõigil!
Sulle samuti kõike head uuel aastal, eriti tervist ja elurõõmu! Ja kirjuta ikka sagedamini, meid seeniorblogijaid pole just palju.
Ma peaks jah veidi tihedamalt blogima, sest vahepealsel ajal kipuvad baasoskused kaduma. Pean aina Bianka käest järele küsima.
Olge te kõik, armsad saurusblogijad, hoitud! Ärge kukkuge ega komistage, isegi siis mitte, kui pea püsti ja selg sirge on!!
Uus aasta tuli nii argiselt ja uue numbriga harjumine ei võtnud ka mingit harjutamist. Kõikide rõõmuks tuli ka lumi maha ja on täitsa talve moodi talv. Elame edasi!
Post a Comment