Kes mida või keda kardab

- "Ma ei taha kooli minna!" nutab poeg. "Õpetajad on õelad ja õpilased kiusavad."
"Sa pead, pojake! Kuidas muidu! Sa oled ju kooli direktor!" lohutab ema.

- Õpetajad kardavad direktorit, direktor kardab lapsevanemaid, lapsevanemad kardavad lapsi, ainult lapsed ei karda kedagi!!

- Saatsin täna oma klassi lastele sõnumi, et homme algab kool ja et nad on abituriendid. Juhuks, kui nad on ära unustanud.

Tränikoguja(d)

Nägin ühel päeval dokfilmi "Tränikogujad". Midagi nii patoloogilist pole ammu näinud!
Midagi selles filmis pani mind mõtlema...

Täna viskasin minema kaks kilekotitäit jalanõusid - kingi, botaseid, saapaid. Ega ma sajajalgne ole!
Üks elutõde ütleb, et kui sa pole kandnud mõnda kingapaari vähemalt 2-3 aastat, siis sa oled need sisuliselt juba hüljanud. Liiati kuivavad vanad kingad kokku ja võivad ootamatult villi hõõruda.
Minuga nii juhtus- lühikese ajaga tuli vill ja läks lõhki.
Häda, kui on palju panipaiku (mul on). Kingakapp sai palju ruumi juurde.
Samasuguse inventuuri peaks tegema ka riidekapis.

Sügise saabumine

Pilte sügisest, leitud internetist. Ma ei tea, võib-olla on see kellegi autoriõiguste rikkumine. Kui, siis vabandan. Kas sellest aitab?
Aga tähtis on see, et pildi lisamine töötab jälle.

Piltide lisamine, vol 3

Ma olen jälle hädas piltide lisamisega. Kes võiks mind aidata ja kes on seda enne ka ilusasti teinud? Eks ikka Elsa.

Aga nüüd pildid. Üleval: õhtuses Gdynias (keskel mina)
Kõrval: üks ilus Poola loss, praegu ei oska öelda täpsemalt.
Ülal vasakul: mina, Tiina ja Tiiu düünides.

NB! Esmakordselt võtsin pildid CD pealt ja need on suvisest Poola reisist.
Ma ei oska pilte ritta sättida.

Klassijuhataja tuleb külla

Minu klassijuhtaja ja hilisem kolleeg müüs oma maja maha aasta tagasi ja kolis Tartusse oma tütrele lähemale. Maja raha eest ostis ta endale ühetoalise korteri Veerikule. Tütar on Tartus tuntud unearst, kes ravib apnoed ja teisi unehäireid.

Suhted endiste kolleegidega on hell teema. Näiteks käisime mõned päevad tagasi õnnitlemas üht oma vana töökaaslast juubeli puhul. Järgmisel hommikul helistas mulle üks teine ekskolleeg, kes ilma pikema sissejuhatuseta avaldas nördimust, et tema sünnipäevast ei tehtud välja. Piinlik lugu. Mis mul öelda oli! Kiires elutempos juhtub selliseid asju.
Veel on mul esimesest töökohast üks kolleeg, kes elab praegu Vändras. On üksik, viletsa tervisega ja kibestunud. Helistan talle vahel ja sekka käin ka külas, aga alati saan ma oma kaela kogu viha maailma peale. Miski ei ole hea- tervis nagunii, aga ka miski muu. Et keegi temast ei hooli, et eestlased on vastikud egoistid, et arstid on ükskõiksed ja rumalad, et elu on kallis. Mitte midagi pole hästi.

Minu klassijuhataja ei ole kibestunud. Temaga saab rääkida kõigest ja ta on säilitanud võime tunda rõõmu ka väikestest asjadest. Ta ei nuta taga ammuseid aegu ega virise halveneva tervise üle. Vat selline vanainimene ma tahaksin tulevikus olla!
Kuulsin veel ka ühest neljandast kolleegist, kes on juba aastaid hooldushaiglas - ei tunne kedagi ära, ei tea millestki enam õhkagi, aga hing on sees. Tütar elab Iirimaal, maksab kinni ema hoolduskulud ega saa ka midagi muud teha.
Nüüd tuleb minu klassijuhataja mulle külla. Teda on kutsutud ühe endise kolleegi sünnipäevale.

Niisugune on elu, mis pudeneb käest, ja sellega on raske leppida.

Enesekiitusest ja tuha päheraputamisest

Kukupai arvas, et võiksin kirjutada oma headest omadustest. See on kindlasti raskem ja vastutusrikkam ülesanne, kui kirjutada näiteks oma kiiksudest või vähetuntud faktidest. Ma pole üldse kindel, et mul neid 10 on, ja kui ongi, siis teatud mööndustega. Mõni omadus võib samal ajal olla nii hea kui halb. Võta kinni!

1. Olen kohusetundlik või vähemasti muretsen oma töö pärast end kas või haigeks.
2. Püüan ikka lubadustest kinni pidada, kuigi jah on tulnud ette ka vastupidist.
3. Ma ei taha kellegagi tülis olla, ja kui see ikkagi juhtub, siis kannatan selle pärast ja tahan leppida. Mul ei ole raske vabandada, ka õpilaste ees.
4. Saan naljale pihta, kui on ikka eakohane nali. Ma pole alati kindel, kas ma igasugust nalja mõistan.(Pubekate nalju ma enamasti ei mõista!) Ise püüan(!!) ka vahel kildu visata!
5. Mul on empaatiavõimet, mul on valus näha pealt kellegi alandamist. Loomade ebainimlik kohtlemine läheb mulle sügavalt hinge.
6. Olen enesekriitiline, vahel liigagi - see on mõjutanud ka mu enesehinnangut, mis väga kõrge pole. Kui mind millegi eest kiidetakse, siis arvan, et see on võib-olla suusoojaks tehtud.
7. Ma olen vist päris hea kaaslane, vähemasti on mind talutud ja seltskondadesse kutsutud. Mul on sõpru ka endast palju nooremate seas. Mõistan ka vanemaid inimesi.
8. Juurdlen asjade ja nähtuste üle, püüan olla objektiivne olukordade hindamisel.
9. Ma pole naiivne ja kergeusklik, kuid mind on siiski võimalik teatud asjades ümber veenda.
10. Olen korralik inimene - ei varasta, ei valeta suurtes asjades, ei vii salaja prügi metsa alla ja kui kedagi taga räägin, siis ikka ainult sulatõtt jne jne
Uhhh!

Sama asja võiks teha Ingrid ja Elsa, st iseendast midagi kirja panna. Ja Tiiu, kirjuta ikka ka!

Suve külaskäik

Täna ütles üks raadioreporter(nimi läks meelest ära), et suve külaskäik saab nüüd läbi. Ilus mu meelest. On nii lämmi, et äikesest vist ei pääse. Juba kolistabki.
Kodust lahkudes tõmba elektrijuhtmed seinast välja. Eriti tundlik on elektri kõikumiste suhtes arvuti.
Lähen oma endist kolleegi juubeli puhul õnnitlema.
On puhkuse eelviimane päev. Olen peaaegu nõus ühe oma sugulase väitega, et suvel tahaks olla õpetaja ja talvel teedemeister ehk siis tahaks aina puhata. Teedemeister ma pole - kõike head ei saa. Mis teha.