2009-05-25

Kevadpäev väikelinnas









Võtsin täna oma digika tööle kaasa ja tegin pilte igasuguseid. Siin on valik mõningatest.

Paar pilti mu töökohast ka.



Kaire oli kunagi minu naaber vastaskorterist. Siis ostis ta väikese majakese(tõesti väike), tegi korda, ja nüüd on see tõeline nukumaja. Nii maitsekas, lihtne ja omanäoline - kõik korraga!!


Kuna pildi kõrvale on raske teksti kirjutada (ei oska!), siis lihtsalt jutustan, mis siin veel on.
Kaunis iluaed on endise kolleegi näputöö. Hakkasin töölt koju minema, kui ta rattaga mööda sõitis ja vaatama kutsus.
Pildid räägivad iseenda eest. Oh, kadedaks teeb! Seal ei tule mingit masu ega väsu mõttessegi!
Tõeline väike paradiis. Suurt polegi ju vaja. Inimene üldse ei vaja suuri asju. Sellest ma olen ammu aru saanud.

Muide, pilte on palju rohkem, aga osa jätan edaspidiseks.



















Siin ma istun oma korteris ja mõtlen, kui ma ükskord vanaks jään, siis vaatan aknast välja, kes tuleb ja kes läheb, missugune on ilm ja kas postiljon on juba käinud.
Vuihh, milline perspektiiv!!

2 comments:

sille said...

need esimesed pildid maja seest on tõsiselt vahvad. milline kannel! ja tõesti, lihtne ja armas.

ja kui korras laud Sul on! :)
mina jagasin täna veel igasuguseid töid ja homme jätkan 3.klassiga tööde jagamist. ja ausalt öeldes näeb mu töölaud hetkel välja nagu oleks pommiplahvatuse üle elanud.

muidugi, eks ma olen ise süüdi ka. kes keelab koristada. nagu näha, siin ma nüüd istun, loen blogisid, samal ajal peaksin tegelikult käitumise-hoolsuse hindeid ekoolis panema. :S

joanamari said...

mul on nii hea, et polegi nagu töölauda
on vaid üks arvuti
ei mingeid pabereid
ei mingeid aruandeid
ei mingeid arengu vestluse protokolle
ei kevadpeo kavasid, ega närveerimist kuidas välja tuleb, ega sedagi muret mida siis selga panna
istun siin kodus ja keegi ei tea mis mul siin arvuti taga seljas on
peaks vist hakkama enne tööle hakkamist pead kammima , huuli ja silmi värvima;)
ja ilusa kleidi selga panema?
maja pole mul üldse sellises seisus, et saaks pildi peal teistelegi näidata, aga tuul ei puhu ja kui lapiga ka üle käin siis elada võib;)

kui Jumal mulle ikka annab neid aastaid, siis pensionieas on hea istuda tõesti oma aias
ja isegi siis kui seal vohab looduslik rohumaa;)
ja praegugi on mu aias ruumi sõpradele, tulge ja võtame aja maha!!