2021-01-31

On õelust päikese all

 Käisin väljas jalutamas. On imelilus talveilm. Külma paar kraadi, tuult pole, värskelt sadanud lumi. Jalutasin surnuaias. Ühtki inimest ei kohanud.

Liinibussiga ma viimastel nädalatel ei sõida. Poes käin ka 1-2 korda nädalas, siinsamas Coopis või Selveris. Valin hommikuse aja, kui inimesi on vähem. Ega ma tegelikult inimesi reaalelus pelga. Enamasti kannavad nad maski, isegi tuttavaid ei tunne ära. Vahel mõni ei kanna ka, aga ma ei hakka "märkust" tegema. Võibolla on nad juba haiguse läbi põdenud, vaktsineeritud või siis...põhimõttelised vastased. Olen minagi väsinud ja tülpinud sellest va koroonajamast.

Kodus tunnen end turvaliselt. Lahutan meelt üldlevinud moel: loen, vaatan telekat, kuulan raadiot, teen ristsõnu.  Uue harrastusena juurutan sudokude lahendamist. Ostsin endale ühe sudokuajakirja, kus on sees kergemaid, keskmisi ja raskemaid. Ma ei saa nendega eriti hästi hakkama, sest ma ei tea, kust alustada ja mitu käiku peab ette nägema. Kas on üldse mingi strateegia, kuidas sudokusid lahendada? Kui puntrasse jään( ja ma jään), siis vaatan lahendust. Iga vaatamisega võtan ühe hinde alla. Kõige parem hinne on siiani olnud 3(2 vaatamist).

Ja muidugi olen ka arvutis teatud aja päevast. Loen uudiseid, tuulan sotsmeedias. Nüüd jõuan põhiteema juurde. Kui reaalses elus võib inimestega rahule jääda, siis ma ei saa aru, kes on need, kes seal virtuaalses keskkonnas möllavad. Tütar ütleb, et pole vaja üldse lugeda ega südamesse võtta. Ja hoidku ometi - mitte kommenteerida!!!

Ma saan aru, et inimestel on põhimõtted ja väärtushinnangud. Mul on ka. Aga kuidas käib sellega kokku jõhkrus, matslus, lollus, tigedus, kättemaksuiha, kultuuritus, harimatus, jäikus, labane keelekasutus, vihkamine, ähvardamine? Kui iga solvang oleks oda, siis oleks tapetuid ja haavatuid sadu iga päev. Kes on need inimesed, kes mõnitavad ja parastavad Irja Lutsarit (värske näide)? Või Marika Prisket, kes pahaaimamatult võttis vastu pakkumise 6. doosi vaktsineerimiseks. Jah, ei olnud vist ilus, et ta seda tegi, aga pärast mitmekordset kahetsemist ja vabandamist võiks jätta levitamata pahatahtlik tekst, kus mõnitatakse kantslerit nime ja välimuse pärast. Üldse on madal ja koletu inimest alandada tema väljanägemise või mingi eripära tõttu. 

Miks me üksteist ei salli?

Sa ei ütle ju vastutulijale, et "sa oled jõle paks eit, aura ära!" või "et ära enam peale võta" (viimane on suht süütu variant).  Aga sotsiaalmeedias võib absoluutselt kõike öelda. Ja üdse igasugustes kommentaariumides. Seal minnakse kohe isiklikuks ja labaseks. Millegipärast domineerib halb ja solvav. Katsu sa kedagi korrale kutsuda või  kaitsta. Saad nii, et tolmab!

Poliitikast olen teadlikult eemale hoidnud, sest seal toimuvat mõjutada näiteks mina ei saa. Mul on tunne, et naispoliitikuid meil ei sallita. Parem, kui nad üldse oma nina köögist välja ei pistaks. Kusjuures naispoliitikute vastu pole mitte üksnes mehed, vaid ka naised. 

 Kas olete kuulanud "Uudis+" saatesse sissehelistajaid? Millist tigedust sealt vahel tuleb! Ja enamasti on helistajateks vanemad  inimesed, isegi üle 80aastased.

Rohkem ma praegu ei tahagi sellel teemal kirjutada, sest südames hakkab pistma.

Ajad on muidugi hullud olnud alati. Lugesin äsja Aleksandra Lapierre`i romaani "Mura leegitsevad mälestused"( eesti keeles 2020), mis on  paruness Maria Ignatjeva Budbergi elust. Palju  ajaloolist, eluloolist ja ka Eesti teemat. Ühest erakordselt intelligentsest ja kaunist naisest, kelle elu oli äärmiselt põnev ja ka väga keeruline.


                      Jossule meeldib talv ja lumi.

10 comments:

tegelinski said...

Ma hääletan kahe käega naiste poolt! Ka nende naiste poolt, kes selle pakutud vaktsiini said. Kogu see ilkumine on masendav. Ei tea, millised inimesed need mõnitajad tavaelus on?
Aga sudokud on mõnusad. Ma katsetan mõnikord neid, kus numbrite asemel tähed. Ja siis ka spikerdan, et kui hinne panna, siis heal juhul 3-.
Ega numbri omad ka alati välja ei tule. Need keerulisemad ei lähegi kõik niisama paika, mõnes kohas tuleb lihtsalt õige valik teha, ja siis on hea piiluda, kumb number õige on ;)

Helve said...

Ohjah, lugedes sotsiaalmeedia kommentaare, ei suuda ma ka ära imestada kui palju vihkamist inimestesse mahub. Ükskõik mis teemal, peaasi, et saaks klähvida ja nö "ära panna". Nüüd ma enamasti ei loegi kommentaare. Loen raamatuid ja vaatan Jupiterist filme.

konn, lendav konn said...

Ära võta südamesse, hakkab pistma! Võtta tuleb üldse mõõdukalt - mina näiteks tarbin peale rahvarohkes kohas käimist lonksukese kaheksakümnekraadist kohalikku. Rohkem mitte üks klõnks!
Naised mulle ka meeldivad - isegi kabinetis on mõni täiesti proportsionaalsete kehavormidega, mis sest, et priske:P
Aga jah, õelus on muidugi hullem nähe kui vendlus!

helle said...

Ma olen juba rahunenud ja maailmaga rahu(ajutise?)teinud. Iga päev toob uued mured/rõõmud ja vanad lähevad eest ära. Vaatasin oma isiklikust märkmikust järele, et aasta tagasi oli ka sel ajal miinuskraadid, aga lund pold tibagi. Veel käisin kinos "Talve" filmi vaatamas.
1. koroonajuhtumini Eestis oli jäänud täpselt 1 kuu. Oli Tartu rahu 100.aastapäev.

tafkav said...

Mina lahendan sudokusid ruuthaaval, s.t suur kast koosneb üheksast ruudust, eks. Võtan süsteemselt ükshaaval need üheksa ruutu läbi, märgin servale, mis reas/veerus mingi number peaks olema. Tavaliselt lihtsamate-keskmiste puhul sellest piisab, et hakkaks "hargnema". Kui aga ei hakka, vaatan läbi read, alusloogikaks selline: tavaliselt on igas sudokus number, mida on vähem ette antud, seega alustan nendest ridadest/veergudest, kus see number sees, nii kipub lihtsamalt jälle hargnema minema. Ja kui sellest ka ei piisa, siis vaatan ühe korra veel ruudud üle ja kui ikka ei hargne, on liiga keeruline ja mina liiga loll ja ma ei viitsi rohkem. :-D

helle said...

Aitäh hea õpetuse eest. Ma olen proovinud nii ja naa. Ruuthaaval on kindlasti(võibolla) õige ja mõttekas. Kuna algajana teen nö kergemaid, siis olen juurutanud varianti, kus alustan pikkadest ridadest. Nagu ma mitte kunagi pole saanud ruubiku kuubikut selgeks, võib karta, et sudokusid ka mitte. Mul oli kunagi õpilane, kes praegu on maailmameister sudokude lahendamises.
Kui kiiresti võib üldse ühe raske sudoku ära lahendada?

tafkav said...

Rubiku kuubik käib minul täiesti üle mõistuse, aga sudokud on mõistetavad. Mul ei ole ruumilist mõtlemist ja orienteerun ka kehvasti, aga arvutada/matemaatika mulle meeldib.

Aega ma ei ole võtnud, aga Päevalehe sabas olevad sudokud mul väga pikalt ei võta - maitea, kümmekond minutit?

Emmeliina said...

Pealkiri on väga hea ja lause: kui iga solvang oleks oda...jätan meelde.
Päriselus on lapsed-noored kogu selle olukorra peeglid.
Näide: koroonalõkus langesid 2 ülekaalus last. kommentaarid: miks nad siis on nii paksud.
Ko-hu -tav.
Nii hea, et kirjutad, ei teadnud oodatagi.

Anonymous said...

Eks selle vaktsiiniga on jama jah. Võib juhtuda ka nii, et 6 doos antakse ära (raisku ei saa lasta ju minna) ja alles siis avastatakse, et 5 doosi saajale ei jagugi. Tule uuesti, leiame ehk kuskilt 6 doosi ja saame ikka selle plaanilise 5 doosi ära teha kuidagi.
Miks? No juhtus lihtsalt nii. Tegijal ju ikka juhtub.
Aga inimesed ongi kurjad, nad on õnnetud ja enda ja oma eluga rahulolematud, nii muutuvadki kõige muu suhtes kurjaks ja tigedaks.

helle said...

Ma vaatasin "Ringvaates" Reikopi reportaaži vaktsineerimiselt. Seal olid nii toredad vanainimesed, kõik üle 80 kuni 90. Ei mingit tigedust ega kahtlusi. On toredaid vanainimesi. Need kindlasti ei helista raadiosse ega vingu iga asja pärast. Ise tahaks ka selline olla!