Tühja sest Eurovisioonist. Seal meie laulud ei meeldi teistele. Meil on teistsugused laulud ja maitsed.
Muide, Peeter Volkonski ütles hiljuti ühes intervjuus, et Eesti venelastest saab asja alles siis, kui nad hakkavad kuulama Rannapi ja Mattiiseni laule.
Meil on ilusad kodu- ja isamaalaulud. Meil on maailmatasemel koorid. Ka meie kooli lastekoor laulab imeliselt. Emadepäeva kontserdi lõpetas ta Tõnis Mägi lauluga "Palve": Looja , hoia Eestimaad!
Muidugi öeldakse nüüd, et igal rahval on ju omad südamelähedased laulud. On ja peabki olema! Kellele sobib rohkem "Julgesti, vennad, nüüd tööle"-stiil, lasku käia!
Mina ei väsi kunagi emadepäeval kuulamast "Emasüdant". Meie laulud on nii nukrad, räägivad kurbadest asjadest - igatsusest, surmast, valust, aga ka kodust, vaiksest ojast, metsamühast. See on meile hingelähedane. Miks muidu Jaan Tättet nii armastatakse!
Vaatasin täna enne emadepäeva kontserdi ülekannet üht saadet, kus räägiti emadest, kellel on haiged lapsed. Kõik tervena ilmale kantud lapsed jäid kasvades haigemaks ja haigemaks. Ühes peres olid kõik neli last ratastoolis.
Milline õnn on omada head ema!
No comments:
Post a Comment