Minu vend sai valmis oma esimese autoriplaadi. Tegelikult on see pereprojekt, aga ikkagi... 10 uut lugu. Lastelaulud küll, aga pole "päkapikudisko", nagu üks kriitik ütles. Ei tea, kas see plaat äratab tähelepanu. Promotud on seda omajagu. Olen ise lugenud kolme artiklit, näinud kodulehekülge, kuulanud sealt laule...Kõige rohkem meeldib mulle laul "Midagi muud", mille sõnad on Tiidu enda tehtud (viis nagunii) ja esitaja Ave-Liis.
Nii me enamasti tunnemegi: "Näiliselt on elu nii hea, aga hing vajab hoopis midagi muud."
Mida täpselt, seda ei oska öelda.
Minu vennal on homme sünnipäev. Tema muusikusaatus pole just kõige lennukam olnud. Ta on kindlasti väärinud enamat, osaliselt on siin põhjus temas endas. Ta on olnud natuke liiga tagasihoidlik ja võib-olla ka mugav. Oma isiklikku stuudiot ehitas ta peaaegu kümme aastat. Millal ta selle tagasi teenib?
Ma pean teda väga heaks klahvpillimängijaks ja heaks heliloojaks, aga ta vajab taganttõukajat ja eestvedajat. Tema loomuses ei ole elada ja töötada rutiinis. Nii on loodud ja nii jääbki.
Niisama ei muutu midagi.
Loodan, et esimene plaat ei jää viimaseks ja et hing saaks ikka seda, mida ta vajab.
Palju õnne sünnipäevaks!
Pildil Marilin.
No comments:
Post a Comment