2007-12-28

Miks ma seda teen?

Lehitsesin läbi oma blogiraamatu ja leidsin, et on siin nii üht kui teist. Ehk siis mitte midagi erilist, mida võiks tsiteerida. Järelikult Tiia soovitatud oma blogiaasta kokkuvõte jääb minu poolt ära.


Midagi aga tahaks ju kirjutada...

Hakkasin blogima ühe arvutikoolituse ajal. Ühes tunnis tuli teha endale ajaveeb, mõelda välja pealkiri ja alias. Mind aitas selle juures Tiiu. Tema abiga panin kirja oma esimese tähtsa lause: "See on minu esimene ajaveeb." (1. märts 2007)
Ja nii ta käima läkski. Oleks võinud ju põhjalikumalt mõelda aliase üle, panna mõni intrigeerivam, näiteks elektrijänes või targarehealune, aga mis siis ikka.
Blogidest teadsin enne nii palju, kui Epp oli näidanud oma blogi ja soovitanud lugeda Kaja oma.
Ajapikku tulid minu ellu teised blogijad, blogipuu ja muu.
Kui mõni võtab meedias sõna ja püüab naeruvääristada blogijaid, siis mõtlen: nad ei tea sellest midagi. Sest kui nad ise blogiksid, siis teaksid nad täpselt, et tuhandete blogijate hulgas leidub igat nagu elus üldse.
Ma olen leidnud blogijate hulgas nii palju andekaid, huvitavaid, salapäraseid, südamlikke, vaimukaid, arukaid inimesi, et jätkuks mitme elu jaoks. Olgu see siis virtuaalne või reaalne elu. Mis vahet siin ongi! Vaim on ju nagunii tabamatu...
Rohkem kui iseenda blogi on mulle rõõmu teinud meie ühine suguvõsablogi, mille iga on ainult kaks kuud. See on sundinud mind, ja loodan, et ka teisi kaasblogijaid, mõtlema elu ajalikkuse üle. Need, kes läksid meie ees igavikku, on meile midagi väärtuslikku pärandanud ja õpetanud. Seda polegi nii kerge sõnastada. Vanad fotod, dokumendid, kirjad on ju palju rohkem kui lihtsalt (vana) paber.

Miks ma blogin?
Vahel mõtlen, et selle asemel peaksin hoopis näiteks rohkem ... raamatuid lugema...või väljas jalutama...või õigel ajal magama minema või...sukka kuduma...või...
Ühte põhjust ma tean: ma blogin sellepärast, et olla kas või natukenegi osaline teiste blogijate elus, mitte piiluda nurga tagant, sest need TEISED on mulle mingil kummalisel moel tähtsaks saanud. Ja ma pean neile sellest kuidagi märku andma.

Kas Sina oskad öelda, miks Sa blogid?

3 comments:

Heli said...

Nii hästi sõnastatud! Ise blogin ja loen teiste blogisid samadel põhjustel. Eriti meeldis mulle see "vaim on tabamatu", sest nii see tõepoolest tavasuhtluses,näost-näkku suheldes kipub olema. Tänu blogiilmale on kuidagi rohkem lootust:) Et tegelikult on inimesed huvitavamad, paremad ja andekamad kui nad välja oskavad näidata...ja ise märgata.

Suguvõsablogi idee eest olen Sulle samuti väga tänulik! Viimastel aastatel olen vanemate kodus korduvalt lapanud vanu pildialbumeid ja "piinanud" neid küsimustega. Tore on minevikku meenutada, kuniks meenutajaid on...

Kaunist aastalõppu Sulle, Sjgelle!

Ti:a said...

Ma olen bloginud pea 2 aastat juba.
Blogi on kasvanud ja muutnud nägu koos minuga.
Alguses mötlesin,et panen sinna ainult oma luuletused, siis hakkasin pisut söna võtma, nüüd võtan rohkem sõna.Minu blogi on muutunud kolumniliste sõnavõttude ja arvamuste kohaks.

Blogimine on vahva ja töepoolest blogimaastikul saad elamuste osaliseks. Blogija vöib olla anonüümne, aga siiski tunned mõnedesse külgetõmbejõudu.

Julgen väita, et blogimaailm on hingeelu peegel, mida möni avalikult endast välja ei näitagi.
Sellest tulebki selline vandeseltslaslik olek, sest keegi julgeb end avada. Just niipalju kui ta tahab.

Tänan ka Sind huvitava blogi eest.
Köigile blogijatele peaks aga ütelma aitäh, et julgevad jagada mötteid.

Ilusat uut blogiaastat!

helle said...

Mul on hea meel, et olen endale leidnud mõttekaaslasi.
Arvan, et blogimine mõjutab igaüht, kes sellesse oma hinge paneb.
Soovin, et tuleks üks hea aasta... meile kõigile!