Lugesin oma eelmise posti alt sõbralikke kommentaare ja siis sain aru, et olen probleemi veidi vildakalt püstitanud. Parandan siinkohal ära.Mitte seda ei tahtnud ma öelda (kuigi ütlesin vist), et blogimine kulutab minu niigi kasinaid energiavarusid, vaid seda, et mul ei jätku lihtsalt käesoleval ajaperioodil energiat blogimiseks. Vahet märkate? Tegelikult - vahet pole.
***
Kolm nädalat sundpuhkust oli mõnes mõttes kena küll, aga olen paljudes tööasjades nii palju maha jäänud, et muuks aega ja jõudu eriti ei jää.
Arenguvestlused, kui te teate, mis need on. Sõidan vist nendega otsapidi jõuludesse sisse.
Hindeid vaja panna. Jõulunäidendit harjutada. Ellen Niidu sünnipäeva korraldada.
Pimedas lähen ja pimedas tulen.
Õnneks pole mul kodus rinnalapsi, keda toita, ahju, mida kütta, lehma, keda lüpsta.
Blogides on juba kenasti jõuluaeg (advent) kätte jõudnud. Tublimad on uudsete ideedega välja tulnud.
5.b aga ei usugi enam päkapikke!?? Mis ajast alates?
***
Teisest ooperist
On mingid stamplaused ja tüüpilised klišeed, mida kasutatakse enamjaolt keskpärastes ja halbades filmides, kuid oma lihtsalt inimliku mõtte tõttu tulnud ka igapäevasesse kõnepruuki (tõlge inglise keelest).
Näiteks
- Ma olen alati su jaoks olemas.
- Sa oled parim asi, mis minuga juhtunud on. (variatsioonidega)
- Igaüks väärib uut võimalust. (variant "Anna mulle uus võimalus!")
- Ma luban, et annan endast parima.
- Ma armastan sind. - Mina sind kaa. (see kõik nii muuseas)
- Ma ju palusin andeks, mida sa veel tahad!? (Selle pakkus välja Kaamos, aitäh!)
- Mitte keegi meist pole täiuslik!
Neid lauseid on kindlasti veel, aga mul ei tule praegu rohkem pähe. Kui teil tuleb, lisage kommentaariumisse, ma siis täiendan.
pilt ja ilusaid talve- ja jõululuuletusi siit
5 comments:
Luuletuste link on nii tore! Aitäh!
Teisest ooperist. Üks kole lause mis seebikatest kõrvu on jäänud:"Ma ju palusin andeks, mis sa veel tahad!" Hästi pahuralt ja riiakalt tuleb seda öelda. Oi, kuidas ma seda kuuldes urisen. Võibolla ei peaks?
teemast küll välja, aga su teksti lugedes tekkis küsimus: kas teil peavad sügisega kõik arenguvestlused peetud saama? mina alles alustan tasapisi, 5 on tehtud, üks on homme ja ühe tahan veel enne jõule pidada, ülejäänud 18 teen rahulikult kevadeni välja.
aga enne jõule on hirmkiire aeg jah. meil ka siin tormad ringi, nii, et sussid suitsevad ja ikka midagi tehtud ei saa.
Jõudu paljude asjadega korraga tegutsemiseks! :)
Sille, ei ole ju teemast välja.
Meil on tavaks teha arenguvestlused ära II veerandil, aga kui mõjuval põhjusel ei saa, siis maha ka ei lööda.
Jõudu vaja;)! Sulle ikka ka ju:)!!
Mu meelest kõige hullemad klišeed on "ma saan sust aru, aga..." ja "muidugi olen ma väga tolerantne inimene, aga...". Ja siis järgneb põhjendus, miks ikkagi millestki aru ei saada ega midagi sallita. See on vist mingi selline tarbepsühholoogia, et esimese poole lausest pead näitama, et elad kaasa, et siis oma seisukohad uinutatud valvsuse abil läbi suruda?
Mind ajab vihale küsimus "Are you OK?" Seda küsitakse filmis alati siis, kui kohe kindlasti ei ole küsitavaga kõik hästi. Nomida? Kas loodetakse, et teine hambaid kokku surudes ütleb, et kõik on korras ja probleemiga pole vaja tegelda. Enamasti teine nii vastabki ja alles pika pinnimise peale jõutakse asja tuumani. Normaalne oleks kohe küsida, mis sul viga on või mis juhtus. USA filmides on see fraas nagu aamen kirikus. Meil õnneks mitte.
Post a Comment