Toomapäeva mõtted, vol 3

Toomapäev, 21. detsember. Talvine pööripäev - aasta kõige lühem päev ja kõige pikem öö. Kell 14.04 - talve algus.

Olen terve päev oma arust koristanud. Vähemalt kolmel erineval objektil.
Muidugi mõista ei teinud ma keelatud töid, milleks on ketramine, jahvatamine ja puude raiumine. Täiesti lubatud on koristamine ja kraamimine!
Paraku selgus, et minu füüsiline võimekus on oluliselt langenud, seoses sellega loomulikult ka tööjõudlus.
Juba hommikul kohe pärast Dave Bentoni tähelaeva alustasin koristamist suures toas. Võtsin ette kõige keerulisema objekti - põrandalambi, mille ülemine kausikujuline osa oli tolmu ja kärbselaipu täis (no mitte just ääreni).
Keerasin raske metallist korpusega lambi külili üle diivani seljatoe, et siis edasi tegutseda. Aga läks midagi valesti - pirn (spetsiifiline, pliiatsikujuline) läks katki ja üks klaasist osa veel, mis katteks peale käis. Olin südamest õnnetu, kahetsesin, et üldse kärbselaipade osas nii peps olin, aga parata pole midagi. Kuidas edasi ilma lambita elada, ei tea.

Võtsin uue objekti ette - köögis kraanikausi aluse kapi koristamine. Seal oli vaja peadpidi kappi ronida, et ikka põhjalikult puhtaks saaks. Siis selgus, et põlvili olla ei või, istuma kappi ei mahu. No igavene häda! Suurema sodi sain kokku!

Kolmas objekt. Mõtlesin korda teha peeglilaua, kus on ühtlasi ka lauatelefon, mitmed kosmeetikatarbed, korvike võtmete ja variaga, märkmik aadressidega + nimekiri telefoninumbritega jms
Viimane inspireeris mind helistama läbi kõik tuttavad ja sugulased, kellel on lauakas veel olemas. Peab ütlema - üle ühe ei vastatud. See-eest aga olid mõned kõned ca 1 tund pikad.

Nüüd ma olen nii väsinud, aga koristamine alles puhta pooleli. Ega pimedas näegi koristada.
Loodetavasti ei tooda mulle ukse taha Tahma-Toomast!
Ja õue pole ma täna üldse saanud.
Mis nädalapäev täna on??