Vaatasin eile poole ööni seda Eesti Laulu konkurssi. Ükski laul mulle sealt sedavõrd ei meeldinud, et oleks viitsinud hääletada. Võib-olla võitis tõepoolest ilusaim - vähemalt sõnumiga lugu kenade noorte neidude ja keelpillide esituses. Ja eestikeelne.
Mulle tundub endiselt, et Eestil poleks sel aastal küll Eurovisioonile asja, aga...
Kui ma mõtlen meie kõikide aegade eurolugudele tagasi, siis mulle meeldib ikka kõige rohkem see esimene - "Nagu merelaine" (1994)
Viis Ivar Must, sõnad Leelo Tungal, esitaja Silvi Vrait.
Sobib küll naistepäevaks, seda enam, et riim naine/laine on seal sees.
Laine on liiati ilus naisenimi ja Silvi Vrait üle aegade üks paremaid naislauljaid ja ka muidu tark naine. Tasub kuulata ka laulusõnu.
Naistepäev on kena päev - kingitakse lilli ja saadetakse südamlikke sõnumeid.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Mul seostub tookordse Eurovisiooni tralliga see, kuidas Silvi Vrait oma välimusega vaeva nägi. Võttis maha vist 8 kilo, muutis soengut ja laskis endale sobivad riided disainida. Tookord mõtlesin, et ta oleks seda võinud juba varemgi teha. Hääl on tal ju võrratu, aga artisti puhul ei saa ka väljanägemist kõrvaliseks pidada. Praegugi video pealt ilus teda vaadata.
Head naistepäeva sullegi! Meestel veab seekord, töö juures lilli ei peagi kinkima. Usun siiski, et on mehi, kes seda kohustust ei võta nii formaalselt ja homme võib veel mõni lilleõieke nii sind kui mind üllatada ;)
Meile kingiti lilli ja toodi kommikarp juba reedel, sellised toredad mehed meil.
Silvist.
Pärast seda Eurovisooni jäi ta väga haigeks, kaotas ühe neeru. Välimusega on, nagu on. Ega mingi piitspeenike kaunitar pole ta tõepoolest kunagi olnud, aga mind see ei häiri. Lähtusin siin puhtalt muudest kriteeriumidest, põhiliselt laulust kui tervikust(sõnad, viis, esitus).
Post a Comment