Eesti elu

Käisin eile Ugalas Ott Aardami "Börsi ja börsitari" vaatamas. Vana tükk, esietendus juba kahe aasta eest, aga läheb seni menukalt.
Päris lõbus oli, mõne koha peal saal lausa rõkkas. Kaheksa näitlejat esitas ühtekokku 28 osa. Ühtki üdini positiivset ega kiiksuta tegelast polnud.
Põhiprobleem oli, kuidas 30aastane Sille Salu endale meest otsis (luges netist tutvumiskuulutusi ja käis pimekohtingutel).
Teine liin jälgis muusikaakadeemia üliõpilase Jasper Kõlu ponnistusi talle määratud stipendiumi tõestamiseks. Lõpp oli peategelastele õnnelik - noored leidsid üksteist.
Sillet, kuulutustebörsi töötajat, nn börsitari, mängis Hilje Murel (praegu vist Vanemuises).
Eesti elu kui üks lõputu sebimine ratsa rikastumise nimel. Ei läinud kellelgi väga libedalt - raha teenimiseks tuli igasuguseid trikke teha. Samuti sobiva mehe otsimisel.

Kui Eesti elu sama kiirusega muutub, kui ta muutub, siis tuleks kirjutada uus tükk sellest, kuidas suures tööpuuduses ja võlaorjuses ellu jääda. See võib-olla enam väga lõbus olla ei saaks.
Või mine tea, kui vaadata uut tõsielusarja " Võlast priiks".