Rohkem kui 5 aastat tagasi anti esimene häirekell.Tolleaegne Viljandi maavanem Kalle Küttis oli välja töötanud Viljandimaa koolivõrgu muutmise kava. Selle järgi võis alles jääda üks kahest Põhja-Viljandimaa gümnasiumist. Meie kool otsis ja leidis võimaluse tol ajal ellu jääda. Koostöös lähedal asuva kutseasutusega avati kutse-eelõppe klass.
Eks sel olid oma head ja halvad küljed nagu igal asjal ilmas.
Hea oli see, et kutseklass võimaldas vastu võtta ka mitte eriti edukaid põhikoolilõpetajaid ja ka neid, kes suurtesse linnakoolidesse ei kõlvanud. Meie ei loopinud ninaga ja võtsime soovijad vastu.
Õnnelikud olid nii need, kes nn akadeemilisse klassi ei sobinud kõrge künnise tõttu, kui ka õpetajad, kes said tööd juurde. Halb oli aga see, et pakutud eriala oli nö sundvalik ja õppijate motivatsioon seetõttu üsna madal. Väljalangevus kutseklassist oli suur ja lõpueksamite tulemused alla riigi keskmise. Me andsime aga endale aru, et kõike head korraga ei saa.
Meil oli kutseklassi kõrval ka tugev klass, kes pakkus töörõõmu.
Nüüd on teine kell.
Kalle Küttis suundus minister Lukase nõunikuks ja rakendab oma suurepärast ideed kogu riigi hariduselu reformimisel. Ikka kirvega, ja kui metsa raiutakse, laastud ju lendavad.
Mis sest, et laastudeks on lapsed (inimesed), kellel pole ses küsimuses midagi arvata. Keegi ei küsigi.
Meie kool on üks üle sajast, kes jääb joone alla. Ei ole nõutud 120 õpilast gümnaasiumiosas. On alla 100, sest lapsi on üldse vähe.
Meil on hea kool. Aga keda see huvitab!!!???
Kas nüüd käib varsti kolmas kell?
25 comments:
Mina töötan väikeses maakoolis. Õpilasi on 60. Aasta tagasi saime nö ajapikendust. Nüüd on uus KOV ametis ja mitte ei tea, mis tuuled puhuma hakkavad. Vallas veel teinegi põhikool, lähedal on naabervalla gümnaasium.
Elame üks päev korraga, erilist motivatsiooni pole.
1. märts on see kole kuupäev, kus lõplik sõna öeldakse. Tavaliselt on nii olnud. Siiski loodame parimat - et elu maal mitte välja suretada, selleks on vaja koole.
Hoiame pöialt, et kõrgetel isandatel jätkuks arukust ja inimlikkust ning lapsed võiksid edaspidigi kodu lähedal koolis käia.
SJG ka?! Ohh, kui kahjuu...
Kalle Küttis on tegelikult mitte lihtsalt nõunik, vaid üld- ja kutsehariduse asekantsler.
Samas ma näen põhjuseid ja olen samuti veendunud, et muutust on vaja. Ja ma loodan väga, et asjaosalistel on julgust ja tarkust teha tarku valikuid! Väikekoolidel on oma võlud ja valud ning ühe mu kodukooli valupunkte ning langust on kurb aduda (ei räägi SJGst!).
Kuigi süüdistan (puhtisiklikult) reformi valupunktides osalt ka just linnakoole, maakonnakeskuste koole. Senised "lõpud" on neid säästnud ja pole teinud linnavalitsusest teiste omavalitsustega sarnaseid valikuid koolide jätmiseks-sulgemiseks, ja nii väikelinnade koolide eest õpilased ära "imetaksegi" :(
Viljandis poleks selle vana plaani järgi vist mitte ühtki kooli suletud, või kuis see oli?
Elsa!
Küttis, õige küll, on kantsler. Vabandust, Kalle! Selle hiilgava plaani teostamiseks ta pealinna siirduski/kutsuti.
Ma ei ole selle vastu, et võrku on vaja korrastada, aga mitte nii. Kas Viljandis peab olema siis 3 suurt gümnaasiumi ja kogu maakond peaks sinna oma lapsed kooli saatma? Mida see maksma läheb? Kuidas saab kooli metsatagusest külast pärit andekas noor?
Mis mulle täitsa tobe tundub, on see, et põhikool ja gümnaasium lahutatakse, isegi õpetajad ei tohi enam ühised olla. See lõhub täielikult väiksemad ja keskmised koolid, õpetajad ei saa koormust kätte, kes ellu tahab jääda, lahkub maalt. Noori enam maale ei tule, sest ainult suurtes keskustes saab väärtuslikku haridust!
Kas me sellist elu tahtsime???
Jõudumööda olen proovinud lugeda reformikavasid kogu II Vabariigi jooksul.
Varasemalt on olnud plaanid, mis kantud reform reformi pärast mõttest. Et peaks nagu midagi muutma. See uue luua sündroom.
Seekord kavandatakse reformi aga üldise hädafooni taustal, puht raamatupidamislikult. Iga laps ja õpetaja ja klassiruum ja koolimaja on arvutatud rahanumbriks. Ning seekord, Sjgelle, kardan, et asi on tõsine.
Meil pole vaja vastastikku tõestada, et reformi tegelik tulemus saab teatavaks umbes 15 aasta pärast. Ning arvan, et me mõlemad teame, milline see tulemus laias laastus Eesti riigi ja rahva jaoks saab olema. Ning tõepoolest, keda see reform ja selle tagajärjed huvitab - 15 aasta pärast oleme 5 Euroopa rikkama riigi hulgas. Aga need, kes seda loosungit ei usu, need peavad olelusvõitlust täna ja järgmised 15aastat. Ka neil pole selle reformiga asja, sest nad on leppinud juba kõigega. Ka sellega, et lapsed jäävad rahapuudusel suurtes, kaugetes ja kallites linnades koolitamata.
Kurb.
Sotsialismilt kapitalismile üleminek oli etteaimatavate tagajärgedega: noorte elu paraneb, õnn tuleb meie kõikide õuele jne. Nõnda on lood ka keskkoolide kaotamise ja liitmisega, et ühed näevad muudatustes halba, teised head. Kes õppida soovib, saab seda igal pool teha.
Kui ma Tartu 5 keskkooli juures põhikooli lõpetasin, andsid meile tunde ainult põhikooli õpetajad, keskkoolil olid teised, neil oli ja siiani on raske kohaneda halli massiga. Las keskkooli tulevad ikka Ajud, muu kontingent mingu kutset omandama.
Aga kui ausalt kõik ära rääkida, siis minu mees oli raudselt rumalam inimene kui põhiharidusega üks me peretuttav. Ma ei usu iial, et lapsed selle lahutamisega midagi kaotavad.
Ahhaa, Sa oled Viljandist?!:)
minu emotsioonid antud teema osas on mu blogis kirjas. Lihtsalt natuke tahtsin veel õelutseda.
Ma tunnen Küttist ajast kui ta oli Mustla KK direktor, tore mees. Kuulates seda programmi on mul tunne, et ta on jäänud oma maakooli aegadesse kinni ja ei taju päris täpselt et Eesti ei ole Mustla asula, kus linna ühest otsast teise kannatab 20 minutiga minna. Isegi Viljandi suuruses linnas- kui Jakobsoni jäetakse gümnaasiumiks ja ülejäänud põhikoolideks. Kas Männimäe lapsed hakkavad siis kesklinnas koolis käima? Ilmselt ju mitte, tekitatakse erandid ja keegi on jälle kellestki võrdsem.
Ma tunnen, et olen valmis varsti tänavale protesteerima minema. Kuigi mu oma laps pääseb, siis ajab see teema nii kurvaks ja kurjaks.
sõidan pea iga päev erinevate bussidega. Amet ja elukoht selline. Sellepärast näen palju ja et aega piisavalt - mõtlen ka palju. Paneksin need otsustusametnikud kolmeks kuuks bussidega sõitma, ehk puhuks siis veidi klaarimaks, ehk kuulaksid nad, mida lapsed - noored räägivad ja nn. mahavisatud bussisõiduajal teevad.
Maakonnalinna Rakverre on ääremaadelt üle 50 kilomeetri. See tähendab (koos logistikavastase kodukohaga, mis ei ehitatud teps mitte bussipeatuse veerele, vaid näiteks metsa äärde) kaht varajast hommikutundi ja kui veab, saab õhtul kella kuueks koju.
Muidugi on vanemaid, kes lastele linna korteri ostnud :))), aga kas hea ja halva tundmine pubekatel ikka veres?
Nii et lapsepõlv lõppeb 15-selt. Elagu internaadid, vanemad on ainult raha trükkimiseks.
ja noh tegelt oleme üleharitud, noored ei taha treipinkide ja õmblusmasinate taha. Viga tuleb ruttu reformida
Ma ei tea, kas seda on tõepoolest palju tahta, et suures vallas, nagu meil on, oleks valla keskuses üks oma gümnaasium. Tingimused on ju head, kõik toimib, antaval hariduselgi pole viga.
Nüüd aga tuleb kuri onu, lõhub kõik laiali, ütleb, mis meile parim on. Ütleb "teie, maakad, olete lollid, teie ei tea midagi, ja olge kohe vait!!"
Kui vihane olen ma praegu!!!
Ausalt öeldes tunnen mina ainult headmeelt, et minu lapsed jõuavad enne suurt reformi koolid lõpetada. Tõsi, mina elan Tallinnas ja otseselt minu "kapsaaeda" see kivi ei kuku. Aga erinevalt ühest kommenteerijast, olen mina kindel, et siin kaotavad eelkõige just nimelt lapsed.
Ma ei kujuta ettegi, et ma saadaksin oma 15-aastase kuskile inernaati (ilmselt võtaks me kolimise sel juhul terve perega ette). Üksi kasvava pubeka hea näide on ju alles eelise nädala "tulistaja". :S
Ja see väide, et kes tahab õppida, see saab igal pool õppida, ei pea mitte paika. Kui ikka perel pole raha (või tahtmist) saata 15-aastast linna kooli, siis üksi laps sellega hakkama ei saa.
Minu arust, Emmeliina, on kõige hullem see, et paljud kes tahaksid bussiga sõita, seda enam teha ei saa. Lihtsalt raha pole bussipileti jaoks. Mis siin rääkida siis veel lapse linnakorterist.
Kusagilt lugesin statistikat. Iga kolmas 15-24 aastane noor ei ole kusagil rakendatud. Ei koolis, ei kutseõppe kursustel, ei tööl.
Ma ei ole nõus arvamusega, et kutset sobivad omandama ainult ajudeta noored. Miks ei võiks ehk peaks ka kutse omandajate seas olema võimalikult palju gümnaasiumi haridusega? Meid on liialt vähe, et produtseerida oma rahvale massiliselt harimatut töölisklassi. Väikerahva hariduse püüdlused ja tingimused võiksid olla ikka pisut kõrgemad.
Hirmutav meeldetuletus Hundilt - tõesti vanematel lihtsalt pole sõiduraha ja piletid kompeneeritakse ka ainult osaliselt.
Kutseõppe pooldaja olen oma pere näite varal: Poeg 3, kes õppis kutsekeskkoolis leidis kohe töö (praktikad aitasid kontakte luua), aga Poeg 4 (majanduskallakuga gümnaasium + pooleli rakenduslik kaugõpe) oli terve aasta töötu.
Abikaasa peab normaalseks, et õppima minnakse 100 km. kaugusele, mina mitte. Nii me siis kakleme.
Aga haritud noored on ju kõige suurem rikkus ja investeering tulevikku. Mis on veel tähtsam? Ja õigus, et viljad valmivad alles 15 aasta pärast. Minusugune mutt ei julge siis üldse enam ilma saatjata tänaval liikuda. isegi valges mitte.
Meie linnalt (olgu, et väikelinn ja mõne arvates hoopis küla!!) on nii palju ära võetud, et lausa nutma ajab. Läks raamatupood, vaevalt see kunagi tagasi tuleb. Läksid toidupoed, ei pidanud konkurentsis Konsumiga vastu.
Võeti ära bussiliinid, ei tasunud hoida. Nüüd ei saa otse enam Tallinna ja Pärnu saab sõita õhtuks, et hommikul vara tagasi tulla.
Kui ma veel ütlen, et vene okupatsiooni ajal olid need asjad kõik olemas, lisaks veel kolhoosid ja sovhoosid, mis andsid maainimesele leiva lauale, siis
jääb vist mulje, et tahan sotsialismi või isegi kommunismi tagasi.
Ma tahan ainult seda, et maainimesi
ka inimesteks peetakse.
Nagu kõigest veel vähe oleks, kuulsin uudistest, et Tallinn kehtestab ühissõidukis kallima piletihinna maainimesele.
Õige kah, mis sa lähed päälinna oma maainimese haisu viima!!!
Helle, kas Sa mitte ei näe tonti seal, kus teda pole. Võhma kool teab ammu, et keskkoolid kaovad ja on oma kooli juurde õpilaskodu rajanud. Kui ma kunagi ammu Tartu 5.keskkooli läksin, käisid seal õpilased maalt. Küsige neilt, kui traumeeriv see oli või minult, kes ma pärast 8.klassi Viljandis ühiselamus elasin. Minu arvates oli see mu elu parim aeg. Koole ei hakata enne kaotama, kui lastele on tingimused loodud, küsi Küttise käest üle, kui Sa ei usu.Muutused toimuvad tänu laste vähenemisele ja pedagoogide kaadri vananemisele. Minu arvates on see ettenägelik , mitte kurjuse käsi.
Tiiu
Noarootsi Gümnaasium on hea näide sellest, et noored hää meelega võtavad ette selle sõidu ja saavad kena õppimise keskkonna ja võimaluse.
Ei ole Tiiuga nõus, mitte ei ole. jaa, võib olla vanasti olid nn. internaadid normaalne elustiil maalapsele, aga mul mitu naisnäidet, kes kurdavad, et ei oska peret hoida ega luua just sellepärast, et juba esimesest klassist internaati. Kodu nagu polnudki. Õpilaskodu pole eriline kultuuri paljunemise paik, sest kontingent äärmusest äärmuseni. Tunnen kahte seal töötavat sotsiaalpedagoogi, ma ei räägi tühja.
Helle, ka mina olen alevi ja väikelinnafanatt, mulle meeldib stabiilsus. Sellise vanaaegse mõtlemisega olengi.
Helle, ma olen selle juhtumi korral muidugi nii kallutatud ja subjektiivne kui üldse olla saab... aga süüvisin nüüd statistikasse ja analüüsidesse (sõltumatult analüütikutest), ja mina küll usun, et SJG gümnaasiumiosa ära ei kao (A) Võib pigem juhtuda, et ta tõmbab juurde osa ärakaduva VG õpilasi jms. Kõiki erinevaid arenguid ja viimaste aastate muutusi silmas pidades ei ole lihtsalt sugugi mõistlik juhinduda ühest numbrist (õpilast arv ühel ajahetkel), arvestamata paljusid muid nüansse. Ma olen siinkohal taas erapoolik arvama, et ega seda niimoodi ka kavandatud pole :)
Aga siinkohal ma nüüd süüvin parem natuke kavandatud muudatuste nüanssidesse ja mõjuanalüüsidesse (A) Õnneks või paraku on see minu töö osalt niikuinii...
Mõtle sina ka positiivselt! :)
Emmeliina, sa ajad lootusetult sassi kõik. Siin ei räägita esimese klassi minemisest internaati, vaid pooleldi täiskasvanud inimestest. Aga noh, mõni mees ei saa ka 50lt täiskasvanuks, kuigi on kasvanud peres, kus isa ja ema olemas ning kool lausa õuel.
Tiiu
Tiiu, võib olla olen ma liialt kanaema, aga ma ei kujuta ettegi, et mu laps järgmisel aastal inernaati läheks. Ja ei ole tõsi, et kõik noored tahavad inernaati. See on ikka selline elustiil. Mõnele sobib, mõnele mitte. Tean oma tutvusringkonnas kahte last, kes tänavu said katsetega Noarootsi sisse, aga eelistasid lõpuks ikka kodulähedast kooli.
Meie noored sellist töökasvatust ei saa nuusutadagi, millist eelmised põlvkonnad said ja minu arvates on see õpitud abituse soosimine, kui nö kanaemad omi lapsi ei usalda ja linnuemana üle pesa ääre ei julge tõugata. , ise vastutama ja ise enda eest seisma. Loomulikult ei sobi kõikidele internaat. Minagi läksin esialgu erakasse, aga kuna kursuseõdedega oli superläbisaamine, siis ei soovinud ma üksi nurgas konutada. Toimus omamoodi tööjaotus õppimises ja ühikaelus (näiteks süüa tegime kordamööda).Kuid ajad on kardinaalselt muutunud - kurikaga võid lagipähe saada isegi Tallinna südalinnas.Hoidkem siis omi lapsi vati sees.
Olen endiselt veendunud, et kes õppida soovib, saab seda igal pool teha. Näiteks jätad oma lapse koduõppele, e-õpe toimib juba paljudes koolides, saadad oma võsukese vaid kuus korra kooli.
Tiiu, kui vanemad on töötud või alkohoolikud või elavad kuskil metsas kus ehk polegi netivõimalust, siis miks nende lapsed peavad õppimisest kõrvale jääma? miks me toodame endile ise juurde abitud (abituks õpetatud) inimesi? Miks me ei lase neil käia koolis ja õppida ja minna siis kas ülikooli või erila õppima? Muide, ka eriala on tänapäeval võimalik õppida sageli vaid siis kui gümnaaiumiharidus käes (näiteks juuksur). Ausalt öeldes peale õmbleja ameti ei olegi vist tüdrukutel midagi muud õppida peale põhikooli.
Ja muide, eõppe koha pealt on mul küll sügavad kahtlused gümnaasiumis. Kas sa tõesti ise tuleksid edukalt kodus võõrkeele, matemaatika, keemia või füüsika õppimisega toime? Iseseisvalt raamatute abiga? Tunnistan ausalt, et mina küll ei tuleks. Abiõpetaja jaoks aga sellites peredes raha vaevalt et jätkuks.
Internaat, ühikas, erakas - mitte ükski pole parem oma kodust. Ka Noarootsi-taoline kool on pigem erand kui eesmärk. Miks peaksid lapsed minema kodust eiteakuhu õppima, kui kodu lähedal on parem ja turvalisem? Siin pole probleem selles, et "kanaemad" ei taha lapsi oma juurest ära lasta, vaid siia-sinna pillutamine on koormav ja mõttetu.
Muidugi saab igal pool õppida, aga miks peaks seda tegema kodust kaugel. Ükski 6. kl lapsevanem, kellega sellest juttu oli, ei tahaks oma last pärast 9. klassi kodust ära saata.
On erandeid, nii on ka meilt mindud Viljandisse, Tartusse või Nõkku. Aga see pole kohustuslik ega hädavajalik olnud.
Gümnaasiumi kadumine väikelinnast on kaotus kõikidele. Ka linnale.
Kui riik tahab, et maal elu kestaks ja areneks, siis hästi toimivad koolid koos tublide õpetajatega on esimene tingimus.
Tiiu, ma ei usu, et õpilaskodu koht igale õpilasele tasuta on, küllap ainult rohkelapselistele. Hakkame nüüd arvestama: kui ühikas maksab kasvõi 300.- kuus ja gümnaasiumi õpilase lõunasöögi raha praegu Rakveres 480.-. Süüa tahab noor aga ka hommikul ja õhtul. Lisaks kojusõidud nädalalõppudel, või pole mõtet oma kanaemasid - isasid üldse vaatama minna. Arvan, et minimaalselt 1200.- kulub ühele gümnasistile.
Kodu jääb tühjaks, interneti ja eluaseme eest tuleb ikkagi tasuda.
Meie vald maksab praegu õpilaskodu koha eest 10 aastasele üle 5000.-
Ei näe erilist kokkuhoidu.
Mina maksan lasteaiakoha eest ka ainuüksi 800 krooni kuus... tegelikult on asjad väga suhtelised *-)
Siiski ma ei ole ainus ilmselt, kes arvab, et praegune koolivõrk ei ole päris optimaalne. Puhtalt oma isiklikest kogemustest ja teiste kuuldud lugude põhjal. Midagi TULEB teha..
Piiratud ressursside juures, nagu hõreda asustuse ja võimalustega Eesti puhul on, ei saa tahta, et head haridust kõrghariduseni saab 10 km kaugusel sünnikodust olenemata selle asukohast :( Paratamatu reaalsus on, et kvaliteet ja kvantiteet ei käi käsikäes...
Lisaks ma ootan, et õpetajakutse tõuseb kunagi nii palju enam ausse, et iga soovija ei saa kooli õpetajaks ja koolidel on alati valida, mitte "olgu-või-keegigi" :S
Mulle tundub, et Sjgelle ja Emmeliina on tuleviku murelikuma poole liigagi täpselt ära tabanud.
Haridusel on peale kvaliteedi ka oma sotsiaalne roll kanda. Kui keskenduda ainult kvaliteedile, jääb parda taha liiga palju inimesi. Mis neist saab, kelle jaoks haridus muutub vaesuse tõttu kättesaamatuks, kas uus tuul sellest ka midagi sahistab?
vaja kontrollida:)
Post a Comment