Ma olen seda eluaeg teadnud, et midagi ei tohi kiita - sõnud ära. Aga ikka läksin vana reha otsa.
Terve öö nägin mingit jampsi unes.
Et arstil käisin, verd võeti, aga veri sai otsa. Et jäin arsti (õigemini -õe) juurde magama, aga tegelikult pidin hoopis kell 12 minema tunde andma (krt, juba kool unedes!!!) Kogu aeg olin vaevas, et pean minema, aga ei lähe. Hoopis magan.
Siis tuli mu unesse Jüri Krjukov, kes aga must üldse välja ei teinud (loomulik ka, me pole ju isiklikult tuttavad!!- vaatasin eile ühte vana saadet VII lennust).
Hommikul olin kui läbipekset. Kurk haige, nohu käes, tuju ka langend sama palju kui õhutemperatuur.
Kaamosel on õigus - sügis peaaegu kohal, sellest annavad märku painajalikud unenäod...ja tondid viljapõllul. Kuigi ka varasügis on väga kena aastaaeg - palju värve ja ande...
Ohhh!
Täna ma järve äärde ei lähe.
Liina pildid.
Kui floksid õitsevad, on sügis käes!
6 comments:
Noh nii,üks hää blogi mul siis kahe silma vahele jäänud...
Mu isal on samasugune ütlus - kui floksid õitsevad, on sügis kohal!:)
No aga on/oli see vast suvi!!
lilled õitsevad tänapäeval puha valedel aegadel. Elagu suvi!
Saa ruttu terveks! Suve veel tublisti järgi ju...
haisesid jah need floksid kui hullud kui öösel noori korrale kutsuda tahtsin;))
Need vesiroosid on nii head... Ühed müstilisemad pildid alati. :)
Post a Comment