Meil siin kolkas pole juba mitu aastat raamatupoodi. Konsumis on küll vastav riiul, aga seal on kõige rohkem paarkümmend raamatut, enamasti retseptid ja elulood.Kui ma väisan Tallinnat, siis leian ikka aega ka kaubanduskeskuste raamatuosakondadest läbi käia. Eriti hea on seal aega parajaks teha ja jalgu puhata.
Istusin Solarise Apollos mõned tunnid sõbrannat oodates ja lugesin selle ajaga läbi kolm raamatut.
Tõnu Aav meeldis mulle väga. Eriti imponeerib mulle see, kui inimene ISE oskab kirjutada, mitte ei ole vahendajaks mõni ajakirjanik. Vana aja inimesed oskavad ennast väljendada ja neil on ka, mida öelda(seda olen ma täheldanud ka blogisid lugedes!).
Kukumäge lugesin ka. Ja veel Heinz Valku (seda uut).
Midagi ma endale ei ostnud. Milleks, kui saab ka nii!
Romaane ma ette ei võtnud, nendega läheb vist veidi kauem aega:)
Järgmisel päeval veetsime sõbrannaga päris mitu tundi Rocca al Mare kaubanduskeskuse raamatuosakonnas (Rahva Raamat). Seal oli eriti hubane. Tellisime endale kohvi ja heeringavõileiba. Pärast einestamist lasime leiba luusse mugavas tugitoolis ja lugesime kumbki läbi mitu raamatut (mõeldudki kohvikukülastajatele). Mina uurisin algul teatmeteost "Maailma maad" ja täiendasin oma teadmisi Liibanoni jt maade osas.
Seejärel lugesin läbi Peeter Volkonski üllitise(vabandan, et täpset pealkirja ei jätt meelde). No seda poleks ma endale tahtnud ka kingituseks mitte. Vaatasin pilta ja lugesin suure kirjaga tekste sinna kõrvale.
Ühe raamatu ostsin ikka ka.
Heljo Mänd "Nõgesed ja nartsissid", ilmunud kirjaniku 85. juubeli puhul.
Ei pidanud paljuks astuda isegi raamatupoe kliendiks, et saada soodustust ligi 3 eurot.
Armas heleroheliste kaantega raamat, väga ilusa kujundusega, palju fotosid ja väikesed lood kirjaniku isiklikest kontaktidest kultuuri - ja muude tegelastega.
Ja mõtted, mõtted...
Mul on hea meel, et ma selle raamatu ostsin.
"Sina, päevade jagaja, oled jaganud mulle päevi heldelt. Usutavasti jagad Sa veelgi neid, kuigi ma ei kauple Sinult ühtki tundi juurde. Kui Sa ütled: punkt, siis on punkt.---" (lk 251)
12 comments:
Mulle ka meeldib raamatupoodides käia. Aga sageli väldin ma neid, sest kahjuks õnnestub mul väga harva süda kõvaks teha ja mõni raamat ostmata jätta. :)
Raamatute hinnnast me ei räägi! Seepärast tuleb enne ikka põhjalikult kaaluda, kui ostu sooritad. Siin ei saa spontaansust endale lubada. Hoidsin ikka tükk aega raamatut enne käes, kui otsustasin osta. Vähemalt 3 plusspunkti kogusin kokku - ilus köide, meeliv autor (sisukas) ja ka soodustus. Maksis 10 eurot.
Sul oli siis päris lühike ootamine seal raamatuäris. Muidu oleksid Sa ju ette võtnud selle hiinlase romaani "Kolmevalitsus" (sarjast "Suuri sõnameistreid")
:)
"Kolmevalitsus" on mul kodus olemas kui hoiatus maailmale. Mäletan, selle kohta tehti vanasti head nalja - et 2 korda peab läbi lugema. Esimesel korral asendad kõik hiina nimed, näiteks Tsinkplekkpang asemele paned Toru-Jüri jne
Siis loed 2. korda läbi ja saad enneolematu lugemiselamuse.
Ma ei ole küll kuulnud, et keegi oleks kuulnud kellestki, kes oleks kuulnud, et keegi eestlastest on selle teose läbi lugenud.
Loodan, et Sina, Hundi ulg, oled (kuulnud ja lugenud!)!!!
Mis kuulnud, ma isegi tunnen seda inimest!
Minu isal oli kolm poega (ja kuus last...). Vanem poeg oli - pole tähtis. Kolmas poeg olin mina ehk siis see lollike. Aga keskmine poeg luges "Kolmevalitsust". Ja lugeski kaks korda. Esimene kord, et aru saada, millest on kirjutatud ja teist korda seda, mida on kirjutatud.
Hundi ulg!
Ma kahtlustasin kohe, et teie perest see mööda ei lähe.
Nüüd võin ma vabalt öelda, et ma tean kedagi, kes teab kedagi, kes on lugenud...
Mulle anti see raamat pärast kolmandat tundi raamatukogus leti alt lugemiseks, lebab teine siin täpselt mu nina all ja ootab õhtut.Ja nüüd Sina kirjutad sellest........
:-)
Tiiu, siis sa tead, millest ma räägin.
Onju armas raamat!?
Jaksu veel viimaseks 10 nädalaks! :) Ainult 10 nädalat ongi suveni jäänud. :)
Kas tõesti pole su kodukohas raamatupoodi?
Minu sünnikohas Väike-Maarjas pole ka juba ammu. Mäletan, et koolilapsena ja noorena oli sinna palju asja.
Hea, et raamatukogudki on.
Meil kadus raamatupood ära u 3 aastat tagasi - ei tasunud ära. Ega seal lõpuks midagi polnud ka, raamatuid ilmub ju palju-palju, kesse neid jõuab maal osta. Pliiatsid-pastakad, vihikud jm kontoritarbed kolisid konsumisse.
Täna kuulsin, et ka bussiliine suletakse.
Nii see ääremaastumine ja kolgastumine käib.
Kurb, kurb.
Tere teisipäeva!
On küll armas raamat! Mulle meenusid kohe Suure-Jaani õpetajate räägitud jutud koolielust, vahel ma nii naersin. Mälestused ja mõtisklused on mu lemmikud.
Post a Comment