Tulin töölt läbi linna, et ühtlasi ka poest midagi osta.
Ilm oli nii ilus, kui ainult maikuus võib olla. Täiuslik.
- "Ooo tere! Ammu pole näinud. Kuidas sa elad?"
- "Hästi ikka! Hing sees, mis sa veel tahad!"
Vestlesime põhjalikult ilmast, siis tühjast majast siinsamas, kust elanikud on kõik välja kolinud, ja maja nüüd müügis.
Kiitsime kevadet ja oma kodulinna ilu (on tõepoolest ilus).
- "Kuule," võttis ta mul äkki käest, "mul ei tule su nimi meelde."
Ütlesin.
- "Aga kas sa minu nime tead?" küsib siis kavalalt.
- "Muidugi, sa oled ju... Eha... Mäe...ee...oru..."
- "Ei ole, Maie olen. Eha on mu kõige vanem tütar."
Hahhahhhaaaaa, naersime südamest ja läksime kumbki oma teed.
Foto Tanel Voormansik (aprill 2011)
7 comments:
Aga palun: http://www.ohtuleht.ee/272421
Konn, mäluga
Mälu on valiv:) On asju ja inimesi, kes/mis mul kunagi ei unune:)
:D
Mina olen ka vahel ajanud pikka juttu inimesega, ise samal ajal peas meeleheitlikult kedrates, et mis ta nimi küll on. :)
Sillega sama mure: muudkui jutustan, aga kellega - ei mäleta.
kolm päeva hiljem tuleb plärtsti meelde...
Aga kui Konna soovitatud artikli kohaselt hakata hajameelselt vesteldes silmi volksutama...
...praegu räägivad, et hajameelne, siis lisavad , et hajameelne ja ilmselt tiba tuutu ka veel :D
Proovisin silmi vastavalt õpetusele liigutada - ei aidanud!
Kord kohtasin poes ühte kena keskealist daami. Rääkisime pikalt ja südamlikult. Nime ei teadnud, tema näis minu oma mäletavat. Lõpuks küsisin. Aga see ka ei aidanud midagi, sest meenus paugupealt 2 samanimelist.
Lõpuks tuli välja, et minu noorima venna imeilus klassiõde:)
Minu arust on siin tegemist klassikalise õpetaja "kutsehaigusega" (mitte halvas mõttes). Kui palju õpilasi on sinu õpetamise alt koolis su elu jooksul läbi käinud. Nemad muidugi mäletavad sind kui ühte ja ainsat emakeeleõpetajat. Sinu õpilaste arv aga on oi kui suur. Ja vanemad-lapsed segi ajada pole üldse mingi ime!
Ma ise olin nii imestunud kui õnnelik, et mu põhikooli õpetajad kõik mäletasid mind kooli kokkutulekul, kuigi sellest ajast, kui neid viimati nägin, on palju aega möödas. Keskkooli omadest mäletasid mind need, kellega lähem kontakt oli. Üllatuslikult ei mäletanud mind füüsikaõpetaja. Tal oli meeles ainult meie klassi füüsikageenius, kellest suur teadlane sai.
Post a Comment