2007-09-02

Õpetaja laps (mõtteid)

Ka õpetajal on lapsed. Need on muidu päris tavalised lapsed, aga vahel on neil/nendega probleeme, mida tavalistel lastel pole.

- Ta peab normaalne olema, st mitte ülbem, lollim, ulakam kui keskmine aktsepteeritav laps.
- Vähemalt esialgu on õpetajate lapsed targad, ette õpetatud ja eeskujulikult kasvatatud, aga neid ei tohi teistele eeskujuks tuua, sest...Kes on õpetaja laps olnud, teab, millest räägin.
- Ta peab pälvima klassi absoluutse usalduse, kui ta tahab, et teda teiste poolt võrdsena koheldakse. Hoidku kaksikmängu mängimisest!
- Ta ei tohi kodus kuuldud saladusi, mis puudutab õpetajate eraelu, välja rääkida. Tal peab varakult välja kujunema luuraja instinkt- teab, aga ei räägi!

Olin ise ka õpetaja laps. Kõige vastikum oli, kui mõni õpetaja ütles tunnis viimase argumendina:" Ise veel õpetaja laps!"( mõtles:"... ja nii edev, sõnakuulmatu, laisk, ebaviisakas!")
Vahel juhtub, et pead oma last õpetama või isegi tema klassijuhataja olema. See seab kõrgendatud nõudmised mõlemale poolele. Kui su laps sind usaldab, pead käituma INIMESENA, mitte õpetajana. Siin võib tekkida ka eetiline konflikt.

Õpetasin oma tütart 6 aastat. Tunnis ma ei vaadanud teda kunagi "teise" pilguga. Vahel küsisin ootamatult, aga ta oli tubli - koolitükid olid ikka enamasti ära tehtud.
Mõningast kasu lõikas ka tema sellest, et olin ta õpetaja. Näiteks kirjandid esitas vahel hilinemisega.
Kodus andsin talle nooremate klasside vihikuid parandada. Ta oli väga proff ja nõudlik.
Oma lapse õpetamine annab võimaluse teda paremini tundma õppida. Sa näed teda teistega võrdluses. Ei tohi teha seda viga, et oled oma lapse suhtes leebem või mingil moel subjektiivne!
Aga südames võid teda armastada ja imetleda küll!

11 comments:

kukupai said...

Nii et oled kohe mitmenda põlve õpetaja? Mul klassiõega sama lugu (ja ta ka emakeele ja kirjanduse õps). Tallinnas on võimalik valida ja tema siis pani oma lapsed teise kooli, et ema ja õpetaja rolle lahus hoida. Aga õppealajuhataja poeg käis meie klassis ja tema elu oli üpris raske jah (ega ta kõige tublim olnud ka). Niipalju siis oli vahet, et koolis riidles ema, kodus isa.

helle said...

Oi, sellel teemal oleks veel palju ütelda!
Kui õpetaja laps saab hakkama mingi suuremat sorti sigadusega, siis ei jäeta seda fakti(Et ise õpetaja laps!)kunagi mainimata. Eks teravdatud tp all on ka teisi ük gruppe, näiteks poliitikud ja ka vaimulikud.
Õpetaja lapsel oleks muidugi parem õppida MÕNES TEISES koolis.

Elsa said...

Tuttav teema ;)
Väikeses maakoolis on sellised asjad tegelikult veelgi enam luubi all, kuigi ka paratamatult on kõigi õpetajate lapsed samas koolis ja nende hulk seeläbi ehk suhteliselt suurem.
Mina olin koolis sel ajal vaieldamatult klassi esioivik ja seeläbi õpetajatele meelepärane nii ehk naa ;) Fakt, et ma õpetaja laps olin, jäi ehk selle varju. Suhted klassikaaslastega ka sellest faktist mõjutatud polnud.
Aga üks suur konflikt ühe õpetajaga viis mu küll olukorda, et olin nagu vaeslaps - mu ema ei saanud mind kaitsta, kuna samuti õpetaja on. Ja seda, et ma õpetaja laps olen, heideti hoopis temale ette. Tänapäeval oleks saanud isepäiselt kuhu tahes kaevata, aga toona ei leevendanud isegi direktor ilmset ebaõiglust. Jälle väikese kooli häda...
Ise pelgaksin küll omi lapsi õpetada, sest see on ikka üks lisakeerukus küll nii suhetes lapsega kui töös :)

unekott said...

kirjutad, et:
"- Ta peab normaalne olema, st mitte ülbem, lollim, ulakam kui keskmine aktsepteeritav laps.
/.../
- Ta peab pälvima klassi absoluutse usalduse, kui ta tahab, et teda teiste poolt võrdsena koheldakse. Hoidku kaksikmängu mängimisest!
/.../"
- keskmisest ülbematel, lollimatel, ulakamatel lastel on nii ehk naa probleeme. alati. muide ka targematel, aktiivsesmatel, laisematel jne jne - st kõigil, kes julgevad eristuda keskmise massist. ei ole neil õpetajate lastel niiväga raskem midagi (õppisin ise paari õpetaja lapsega ühes klassis)
- kaksikmängu ei tolereerita ka sel juhul kui sa pole õpetaja laps. ja klassikaaslaste usalduse pälvimine on ka "tavalisel teismelisel" aktuaalne teema...

- "Kui õpetaja laps saab hakkama mingi suuremat sorti sigadusega, siis ei jäeta seda fakti(Et ise õpetaja laps!)kunagi mainimata."
kui tavaline laps saab hakkama suuremat sorti sigadusega leitakse igasuguseid muid nüansse. näiteks on täiesti keskmisest eesti perest pärit lapsele käratatud "ega sul vist polegi vanemaid". kas see on parem kui "õpetaja laps"?

helle said...

Unekott!
Maailm on mitmevärviline. No polegi vaja olla kõigega nõus ehk siis lihtsalt võib arvata teistmoodi.
Kui pedagoogide laps on suur pettur, siis alustatkse sellest: näe, ise pedagoogid, aga oma last pole osanud kasvatada. Mis ta teisi tuleb õpetama!(tõsielust)

unekott said...

et mismõttes. olen nõus küll, kuid teatud piirini. on küll raske laps olla. täiesti usun. aga võtkem endile kõrgemad sihid - näe, presidendi lapselaps ei ole üldse mugav olla, kui miski situka keerad parastab igat värvi ajakirjandus ja skandaal on üleeestiline.
Printsi ja printsessi (nt UK) laps olla on veelgi raskem - ei või meelepäraseid ehteidki (nt haakristikujulisi, vanade indude mälestuseks päikesejumala poole kummardades) kanda. situkatest rääkimata... ise veel printsi laps...

helle said...

Järeldus:laps on üldse raske olla, sest pead oma vanemate taaka kaasas vedama. Või nimetatakse seda karmaks? Ma pakun viiki!
Vaatasin Su blogi ja leidsin sealt imearmsa lapsukese. Mis me ikka vaidleme! Või pole see vaidlus?
Ma vana inimene juba ja ei jõua noortega vaielda.
Kõike head lapse(laste) kasvatamisel!

unekott said...

ähh, mina ei vaidle, ma avaldan arvamust;)

helle said...

Mina ka.

Eppppp said...

Ja ega blogija laps ka lihtne pole olla...

helle said...

Õpetaja lapsest võib saada õpetaja ja blogija lapsest blogija...