Nädala rutiin

Paljudele rutiin ei meeldi, meeldib vaheldus. Mina ei pea neid vastanditeks. Rutiin on rütm, mille perioodiks on minu jaoks nädal. Kui ma selle rutiini omandan, siis elan nädala(d) üle.
Vaatasin igaks juhuks ÕSist järele, mis seal rutiini kohta öeldakse: 1) juurdunud harjumus(ed), 2) üksluine korduvus.

Võtan esimese tähenduse. Esmaspäeva elan kergesti üle, sest mul on lühike tööpäev. Pärast nädalavahetust sobib see hästi. Teisipäev on kõige pikem ja raskem, peaaegu tappev. Kolmapäev selline keskmine, millele annab tooni järgmine - neljapäev- vaba päev. Ma tean, meil ei lubata öelda selle kohta vaba päev, sest see on mõeldud ikkagi enesetäiendamiseks ja kodutööks. Ja siis tuleb reede, mis on hommikust saati tore mõttest, et õhtu on täiesti vaba - ei mingeid töömuresid.

Muidugi on vähemalt pool tööst vaja teha kodus, aga seda saab ikkagi doseerida ja vahel ka homse varna visata. Närvikulu ma siin ei arvesta, samuti ootamatusi, paratamatuid pingeid. Töö on selline.
Nädalavahetus pole ainult väljapuhkamiseks, aga vähemalt ühel päeval kahest ma siiski lasen ennast lõdvaks. Vaatan telekat, tuulan arvutis, loen midagi või tuiutan niisama. Vahel tuleb ka ärakäimist, aga see ajab kohe rütmi sassi.

Ei, mulle meeldib rutiin. See aitab kuidagi ennast säästa.

P.S. Täna tuli jälle talv. "Tere, veebruar!"( või vaabruar?), nagu lugesin ühest toredast blogist.