Köögis seisabKöögis seisab - ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel!
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi -
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi!
Nii luuletas Anna Haava aastal 1900.
"Praegu on eesti keele seisund veel üsna hea. Peamine oht on just eespool nimetatud eesti keele prestiiži langus mõnes kasutusvaldkonnas. Vaevalt võime loota, et eesti keel jääb püsima süvateaduse keelena (v.a humanitaaria). Küll aga tuleks iga hinna eest püüda hoida teda kõrghariduse keelena, vähemalt magistriõppeni välja. Vastasel juhul muutub eesti keel varem või hiljem köögikeeleks."
Nii kirjutab professor Mati Erelt, Wiedemanni keeleauhinna laureaat, aastal 2008.
Ring saab täis!?
5 comments:
Millegipärast üritatakse tänapäeval köögis eesti keele asemel vigast prantsuse või itaalia keelt hoopis purssida.
Aga jah, käin ühele bakatudengile loenguid viipekeelde tõlkimas ja seal üks õppejõud pani netti üles ingliskeelsed materjalid, ei viitsinud neid eesti keelde tõlkidagi, loengus laseb ka sama asja tahvlile ja siis kommenteerib juurde. Minu tudeng on aga hoopis saksa keelt õppinud, hakka talle või ise inglise keelest eesti keelde tõlkima seda juttu.
Nõukogude võim võttis 50 aasta jooksul kõike ette, et eesti keelt alavääristada. Ometi see tal ei õnnestunud.
Vaba Eesti alaväärne eestlane teeb kõike, et keeletunnuse alusel olla mitteeestlane. Vaatasin just blog.tr. avalehte. Neljakümnest postitusest viieteistkümnes kasutatakse avaridades inglise keelset fraasi või lauset.
Kas mõne aasta pärast saavad minusugused fossiilid teha postitusi ainult kanalisse Köögikeeles?
Uni läks ära, muret on nii palju. Põhiliselt töömured. Tegemata ja tegemist vajavate tööde hulk aina kuhjub ja kuhjub...See on kõige suurem stressi allikas.
Aga emakeelest...tulevasest köögikeelest...Eks meiesugused veel muretsevad selle pärast, noored mitte.
Tegelikult räägitakse seda vähemalt kümmekond aastat, et eesti keele osatähtsus väheneb teaduskeelena, et eriti kriitiline on eestikeelse arvuti tarkvara puudumine. Ma pole asjatundja, aga seda on ju juba olemas!?
Minu jaoks on lõpp see, kui kõrgkoolid lähevad vabatahtlikult üle ingliskeelsele õppekeelele. Siis teevad seda järjekorras ka prestiižsed gümnaasiumid ja nii ta lähebki aina allapoole, kuni eesti keel jääbki suhtluskeeleks pelgalt.
Enne seda muutub tegelik (kirjalik) keelekasutus veel nii halvaks, et kõik reeglid antakse vabaks. Ja mis reegleid saabki suulises kõnes olla!
Pole ise sellest kandist üldse nagu mõelnudki, aga......vanem laps lõpetas ingliskeelse universiteedi, keskmine poeg õpib inglise keele süvaõppega koolis, rähkleb samas koledal kombel vene keelega;) Oma töös ma ei tunne, et eesti keelt ahistataks, tulen toime kolme kohaliku keelega ja hädapärast ka neljandaga;)
Helle luuletuhin on igati meeltmööda!:)
Eks keelteoskus on muidugi suur rikkus ja see üleilmastumine ka veel...ei saa ju umbkeelsena tänapäeval hakkama.
Ega ma sellest nii suurt isiklikku tragöödiat ka tee. Meie räägime oma elu lõpuni head( väga head!!)eesti keelt, loodetavasti meie lapsed ka. Edasi vaadaku juba ise...
Ma siis jätkan luuletustega...võib-olla, kui Sulle meeldib...;)
Post a Comment