Täna avati meil uus bussijaam. Ega ma teagi, kas oli ka lindi läbilõikamine ja puhkpillimuusika ja kas rahvas sai tasuta bussipileteid.
Väikeses kohas sündmus seegi.
Bussijaam on väga minimalistlikus stiilis, lihtsalt varjualune. Meenutab vagunit - suured aknad, istepingid vastamisi nagu rongis. Kaks ukseauku, aga uksi ees pole. Mis neist! Küttekollet ju nagunii pole sees.
Haljastus on tegemata, ümbrus seetõttu väga räbal. Paarkümmend meetrit eemal on kaks suurt prügikonteinerit, kuhu linnarahvas toob sorteeritud (?) prügi. Enamasti ajavad need üle või tirivad linnud rämpsu laiali.
Silt, et objekti jälgib 24 h turvakaamera. Ma ei usu, et see hoiab eemale joodikud ja noorukite kambad, kes juba enne avamist leidsid endale uue kogunemiskoha.
Pildil meie uue bussijaama interjöör. Uskumatult hea näeb pildil välja.
Pilt pätsatud Tiiu blogist, aga ma tean, et ta lubab küll.
11 comments:
Aga see ümbrus on aina paremaks kogu aeg läinud. Küllap istutatakse sinna lilli ja puid ning pöösaid juurde, ehitusjärgne on ikka alguses veidi räämas, alles sai ju valmis. Järve ümbrus on ka ju kogu aeg tasapisi pilkupüüdvamaks muutunud.
Mu kursuseõde, kes on ühes koolis õppealajuhataja, kurtis koolist popitegijate arvukuse suurenemise üle. MA tegin ettepaneku endalegi ootamatult, et pangu üles kuulutus:
Koolis hakkab tegutsema uus ring, kuhu on oodatud kõik õpilased, kes koolis käia ei soovi! Teeme elu huvitavaks, loome oma põhikirja ja võtame ette vahvaid tegelusi: kutsume külla teiste koolide popitegijaid, kohtume kuulsate koolivastalistega nagu Erki Nool, kaunistame ilusaks ja mugavaks busiijaama, meie linna kogunemiskoha. Võtamegi bussijaama oma valduseks.
Mõte on ikka selles, et keegi hoolitseb bussijaama eest ja kes hoolitseb, see ju ei lõhu.
Taolised algatused annaksid eneseteostusvõimalusi neilegi, kes olümpiaadivõitudega silma ei saa paista, sest vaiset jõudu jääb väheseks. Harilikult on sellised jälle füüsiliselt väga aktiivsed. Linnavalitsus võiks lausa premeerida lastegruppi, kes bussijaama eest hoolitsema hakkaksid. Miks mitte mõni tasuta sõit kusagile. Linnavalistsus ju ise käib igal aastal tasuta reisidel.
Targemad pead ainult ärgu targutagu, las organiseerivad selliseid noori kavalalt olema ka keegi. taolised ettevõtmised mujal on edukad olnud. Alles lugesin kellegi juttu ühe kooli ja selle pargis toimuvate lõhkumiste kohta, et lõhkujaile tehti ettepanek hakata organiseerima pargi valvet ja heakorda. Seda tehti nõnda, et ei noomitud, vaid sisendati usku, et olete parimad kandidaadid, suudate ja oskate.
Tiiu
Mul on lihtsalt vingumise tuju. Muidugi tehakse ka haljastus korda ja ehitatakse vets kusagile sinna, et keegi ei peaks suure hädaga püksi tegema või põõsa taha jooksma või siis pimeduse varjus bussijaama nurka laskma(on juba lastud).
Popitegijate ring on ilus mõte küll, aga tänapäeval sellised sinisilmsed ideed ei tööta ( minu arvates). On lihtsalt teistsugune aeg. Kui meie noored veel olime(!!!), siis aitasime vanainimesel turukotti tassida ja briketti kuuri alla vedada. Nüüd ei võeta paberitükkigi maast üles.
Aga mis sest ikka rääkida.
Kultuuritust ja matslust on ikka uskumatult palju, ja seda mitte ainult noorte hulgas...
Tead ju küll, et miks ei võeta paberitükkigi maast üles - lastel on ju keelatud klasside koristamine. Mina olen ikka väikesi õpetanud asju üles võtma, rääkinud, et on viisakas lapsel õpetaja käest pudenenut üles võtma jne ning märkan, et sellel rääkimisel on kasu. Nüüd ei kontrollita koolis ju enam ka laste puhtust nagu vanasti. Tegelikult on see suur viga, et ei jälgita puhtut, ei kasvatata ja kujundata selles osas lapi. Mul on väiksed tööruumid olnud, istun laste kõrval või lähedal ja ma näen, kui mustad mõned lapsed on. Saadan neid sageli pesema. Nad on ju potentsiaalsed nakkuseallikad. Kui oleks minu teha, siis ma küll kontrolliks hommikuti laste küünealuseid. Väga sageli tuleb mulle tundi terve rühm mustade kätega, sest kunstiõpetuse tunnis kasutati värve. Siis toimub meil suur pesemine. Arvan, et meie kasvamise aegu oli palju head ja kasulikku.
Ära taha, et puhtuse kontrollid tagasi tuleks. Mul on siiani meeles, kui piinlik oli täide kontroll, taskuräti või kammi ettenäitamine, jalgade ja kõrvade puhtuse vaatamine. Mitte et ma must oleks olnud, aga see oli lihtsalt nii ahistavalt piinlik...
Mõned lapsed (perede viisi!)on tõepoolest jube mustad ja haisevad pissi järele, aga see pole enamasti nende süü. Vanemad peaks letti tõmbama! Me teame mõlemad üht ema, kes sellest aru pole saanud, kuigi talle on otse öeldud, ja on sellega oma laste elu täiesti ära rikkunud. Kõik, mis puutub lastesse, algab peale vanematest.
Aga seda ei juhtu tõesti tänapäeval, et keegi paberitüki maast üles võtab.
Käsi peab ikka päevas mitu korda pesema. Seda meelde tuletada pole liiast.
Suurtele siiski ei tihkaks märkusi teha...
Tead, minul piinlik ei olnud, kuna olin enamasti puhas, sest meil valitses kodus range puhtus. Mul praegugi ema 85 aastaselt on nagu süütu neitsi, mingit rohu-ega muud haisu pole ta elamises. Aga vahel juhtub ju - oli häbi küll, kui kontrollidele tuli näidata musti küünealuseid. Hea, kui häbitunne olemas. Palju hullem, kui on suva. Igatahes mina nõuan karmil häälel kätepesu, ka siis, kui mõni oma tatist nina käega pühib, saadan pesema. Miks peaks pärast samas pingis istuja kokku puutuma tatiga, mis käte küljest pärit? Haisva lapse saaks pesema saata ja talle uued riided anda. Las olla häbi, peabki olema. Selle emaga olen ma rääkinud otse ja ausalt. Ta ütles, et kaevust saab vesi ruttu otsa. Vihmaveega olevat jälle nõnda, et seda küll piisab, ent talvel olevat toas 13 kraadi parim saavutus, maja laseb tuult läbi.See on harjumuse küsimus ja omakorda emal alguse saanud vist lapsepõlvekodust. Peaasi, et nakkused ja täid ei leviks.Muu on oma asi.
Jutt algas uuest bussijaamast ja selle ümbrusest, lõppes aga isikliku hügieeniga. Eks see on vist ühe asja kaks erinevat otsa. Kes ennast kasib ja puhtust peab, see ei reosta ka ümbrust, loodan/arvan ma.
Minu klassi oli kord poiss, kes nii hirmsasti haises, et kõik istusid temast 2 m eemale ja aken kisti lahti iga ilmaga. Ainult mina pidin kõik välja kannatama, sest ta istus minu vastas. Gaasimaski oleks tahtnud...
Aga mis puutub mõistetesse *piinlik* ja *häbitunne*, siis ma näen siin erinevust.
Kui pühapäeva hommikul tulevad mulle ootamatult külalised ja mul on alles öösärk seljas ja pea kammimata, siis kas mul on häbi või piinlik.
Ma ei taha mitte kunagi ootamatuid külalisi...
Mina käitun julmemalt, ei kannata haisu, oleksin poisi käekõrvale võtnud ja duširuumi viinud, sellega automaatselt ka häbi teinud.Arvan, et ikkagi peab häbi või muud tegema, st kasvatama.
See oli samast perest poiss, kelle emast meil siin kommides juttu on olnud. Arenguvestlusel ütlesin talle nii otse , kui üldse öelda võib, et... Noh ütlesin, aga sellest polnud mingit abi. Ema hakkas nutma ja rääkis, kui halb tervis tal on ja kuidas tal pole võimalik tööl käia. Tulemuseks oli see, et poiss langes koolist välja.
Ei saa nii lihtsalt maailma muuta, kuigi niisama ka ei tohi pealt vahtida. Nõus!
Meditsiiniliselt seletatakse seda nii, et kui laps kasvab üles mustuse ja haisu sees, siis ta kohaneb sellega ja ei tunne ise...mingit haisu. See on nende probleem, kes tunnevad.
Neid, kelle lõhn eemale peletab, on teisigi, ma siin oma vanema lapse kogemusi ei too, sest su blogi võib temagi lugeda.
Kui oled lugenud LR-s ilmunud juttu "Squirrel", siis seal on traktaat, mis inimlõhnade kohta kirjutab huvitavalt ja mõtlemapanevalt. "Ma ei kannata ta haisugi," öeldakse ja see sageli ongi alateadlik tajumine, et inimene on mulle vastuvõetamatu. Paaridki moodustuvat lõhna järgi. Kui on lõhn armas, siis on ka eeldisi, et inimene armas. Paljude ainevahetushäirete ja isegi kroonilise nohu tõttu ei tajuta lõhnu.
Kui nüüd tagasi minna bussijaama juurde, siis haisvad joodikud, kes sinna kogunevad, on küll kohalik õnnetus, mille vastu rohtu ei näe.
Teema lõpetuseks veel üks näide. Raamatukogus ja poes käib üks karvane vanamees, kes haiseb nii kohutavalt, et pärast seda peaks maja maha lammutama.
Raamatukogust põgenen ma joostes, kui tema sinna tuleb. See pole mingi inimese spetsiifiline lõhn, vaid pesematuse, kasimatuse, ekstrementide väljakannatamatu hais.
Aga ses on Sul küll õigus, et kalli inimese lõhn on eriline, olgu see või higi lõhn.
Sinu jaoks ma tegingi.Ja sa ei pätsanud, sest pilte luban ma kasutada . Fotothingis küsiti ka luba ja ma tean, et Brasiilias on mu pilte isegi kalendris kasutatud. Ainult rõõm on, kui saan vajalik olla.
Post a Comment