Täpselt kell 7.48 vaatasin aknast välja ja ütlesin "tere, kevad!". Alati uus, alati oodatud nagu õnn või pääsemine.
Oma blogisõpru tervitan mosaiigiga kevadluuletustest nii, nagu mulle parajasti pähe kargas...
- kevade on sala tulnud/tulnud hoopis salaja (LK)
- mu kevad algab pääle jõulu juba! (MU)
- lumi ammu ära sulas / metsa veeres palju sinilolli (AE)
- aprilli urb, nii läbi elu püsi, aprilli urb, laps lustiline, ära iial küsi, miks olen kurb (GS)
- see aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti, ja kevad teisiti ja tuleb teisiti... (HV)
- midagi helendab, helgib ja tuikab kaugete kinkude takka, kaugete metsade takka... (VGR)
- mine, kullake, meelest ära, minul on muutlik meel. Talvel oli ja suvel oli. Sügis on alles eel. (VL)
- tule, kullake, nüüd tule, löögu öö veel valgemaks. Tule minu asemele, õietolmne inimlaps. (OA)
Kaunist kevadet kõigile kallitele kaasteelistele!
Lisatud kell 14.00
Käisin esimest korda sel kevadel väljas. Ilm on niiske, tuul vinge, päike ei paista. Nende aastaaegadega on üks pidev arusaamatus. Talv oli kogu aeg justkui varakevad. Kevadel tundub, et talv tuleb tagasi. Tõeline kevad algab meie vöötmes ikkagi alles kuu aja pärast (aprillis) ja saavutab oma kulminatsiooni mais, kui kõik õitseb ja hõiskab.
Siiski - täna üks nähtamatu! lind laulis ja rähn toksis elektriposti otsas.
Pajuurvad Internetist.
No comments:
Post a Comment