2010-01-02

Asjadest ehk asjust meie elus


Aastavahetusega seoses püüdsin oma vennale helistada ja sõnumdada. Tagasisidet polnud ega tulnud, otse vastupidi: "Mobiiltelefon, millele te helistate, pole sisse lülitatud või asub väljaspool..."
See mind ei rahuldanud.

1. jaanuaril selgus tõde. Vend oli lund kühveldades oma mobiili ära kaotanud. Otsis küll, aga püüa sa moobili lumehangest leida!! Sama ilmvõimatu kui nõela heinakuhjast.
Nüüd on vend murest murtud. Kuidas taastada need vähemalt 500 kontakti, mis tal seal oli. No võib-olla mõned sajad on vananenud ja mittevajalikud, aga ... ikkagi.

Vaatasin siis oma mobiili ka sellise pilguga, mida ma kaotan, kui see peaks kooma langema.
Käisin aasta viimasel päeval surnuaias küünlaid panemas ja mujalgi. Mobiil oli koti põhjas. Kodus vaatasin, et oli teine nii kahvatu, kõvasti külma saanud. Puhusin peale, lõpuks hakkas uuesti hingama.

Mobiilid, arvutid - meie elu lahutamatud osad. Kui nendega midagi juhtub, oleme kui amputeeritud. Info talletajatena on nad asendamatud, aga mina küll pole mõelnud, kuidas taastada kas või telefoninumbrid.

8 comments:

Mariihen said...

Minul sama lugu.
Mu vana tööläpakas oli kooma langemise äärel. Sain uue. Õnneks vana laskis ühel päeval mu õppeainete ja tööplaanide kaustad teise arvutisse üle kantida. Järgmisel päeval keeldus eluvaimu ilmutamast. Suur osa faile on siiani vana läpaka kõhus ja kätte ta neid enam ei anna. Nüüd kahetsen, et ei olnud õigel ajal oidu, et paigutada kõik failid Box.net`i keskkonda. See on keskkond, mis võtab vastu igasuguses formaadis faile. Tasub proovimist.

helle said...

Pean ka mõtlema, kuidas kopeerida talletada, säilitada informatsiooni. Tühja neist tel-numbritest, need on ikka ju olemas kusagil-kellelgi, aga mida teha siis, kui kõvaketas otsad annab.
Aitäh hea vihje eest!

busse said...

tark inimene omab välist kövaketast vöi teeb kusagile netimaailma backupi jooksvalt aeg ajalt. see vähendab asjadest ilma jäämist märgatavalt.

helle said...

Palun anna mulle see tark inimene;)D

Eppppp said...

Hei ja head uut aastat! Kellega see siis juhtus? Arvan, et Tiiduga. Meie isal küll 500 kontakti pole :).

busse said...

järelikult pole veel elus olukorda olnud, kus millegist jääks ilma vöi näed inimesi, kes surnud hdd'ga sülekas näpus teenindusse jookseb, et sealt firma äriplaane vöi kursatöid taastatada. http://www.busse.pri.ee/2007/10/01/mida-teha-kui-malukaart-saba-annab/ üks kogemus, aga olles kunagi mla's töötanud. vöin öelda, et kallimad andmete taastamised maksid 25k +

Rott said...

Back up-i tegemine on niisama vana, kui elektrooniliselt salvestatava info ajalugu. Jättes ajaloolise vahele, võib öelda, et kõige kindlam on muretseda väline kõvaketas, mida kasutada ainult varukoopiate tegemiseks ja kirjutada jooksvaid väiksemamahulisi tähtsust omavaid andmeid kasvõi kord kuus toorikutele ja pista ka kuhugi netti. Kõvakettaid on tihti võimalik taastada aga see on oi-oi-kui kallis. Välise, arhiivkõvaketta peaks viie aasta pärast välja vahetama ja kindlasti alles hoidma.
Mul nagu muud muret sellest kirjutada ei ole aga viimase aja digitaalseks kiskuvad pildialbumid jm. selline on üsnagi kiirel-kergelt häviv võrreldes paberfotodega.

helle said...

Jätan meelde! Aitäh hea nõu eest.