Pärast paketivahetust on mul nüüd erakordselt palju venekeelseid kanaleid. Mis siis ikka, vene keel veel eelmisest formatsioonist meeles.
Olengi nüüd vaadanud vanu vene filme, mis on une-eelse repertuaarina parem valik, kui näiteks see õudukas - musta huumoriga vürtsitatud thriller(???) "Tallinn pimeduses"(1993).
Ühel hilisööl vaatasin väga südamlikku "Ükskord 20 aastat hiljem"(1980) ja eile "Karneval"(1981). Viimases mängis peaosa Irina Muravjova (tuntud ka "Moskva pisaraid ei usu" ühe osatäitjana).
Mõlema kohta oli märgitud komöödia. Minu arvates eriti nalja nabani nagu "Briljantkäes"(1968) ei olnud, aga midagi väga traagilist ka mitte.
Vene humaansed filmid mõjuvad ka praegu hästi. Inimesed on nii südamlikud ja head. Elu annab küll natuke vitsu, aga sellest on kasu. Suures linnas õnne ei leia, seal on kõik nii karm. Armastus on olemas, ainult üles tuleb leida. Happy end.
Paratamatult tekib nostalgia. Mis teha - iseenda elu ja saatust nii kergesti ei unusta!!!
2 comments:
mina ka vahetasin selle odava paketi vastu vana ja seda muravjovat ka vaatasin
aga fox lifest tunnen ikka puudust küll
kava vaatan siis näen mida põnevat seal on aga vaadata ei saa:(
Siis kui endal tuleb mõnikord selline tunne, et upu või pisaratesse, tuleb alati meelde see
"Moskva pisaraid ei usu", nali naljaks, aga aitab. :)
Post a Comment