Miks on elada ilus?

Tiiu arvas, et ma võiksin kirjutada sellest, miks ma armastan elu/elada. Mõtlesin selle peale ja leidsin, et ma ei oskagi põhjusi nii liigitada, nagu Tiiu ja Kukupai seda tegid. Seepärast piirdun üldisemate seisukohtadega.
- Ka kõige raskematel aegadel pole ma kunagi mõelnud, et tahaksin pigem surnud olla. Minu elus oli periood, kus ma minetasin täielikult elurõõmu. Kui isa oli haige, invaliidist õde elas veel kodus, vanurist tädi vajas hoolt, siis ma mõtlesin küll, miks mulle on nii palju selga laotud. Samal ajal haigestus ka mu vennanaine ajuvähki ja teise venna poeg verehaigusesse. Õnnetused ja hädad tulevad teatavasti ikka karjakaupa.
Kui lõpuks said kõik asjad oma lahenduse, leidsin ennast üksi neljatoalises korteris. Triin lõpetas ülikooli ja läks Pärnusse elama. Esialgu ma ei taibanud, et oli saabunud minu elu kõige stabiilsem periood, mis kestab tänini.
- Lugesin karma-raamatust, et iga inimene saab sünnihetkel kaasa teatud koguses eluenergiat, mis ei suurene, vaid väheneb. Kui eluenergia on vähenenud 2/3 võrra, siis inimene haigestub ja sureb varsti. Kui vahel tunned, et energia on otsas, siis võib see olla lihtsalt energiakanalite blokeerumine. Ja seda viga saab oskaja parandada.
Karma ei ole karistus, vaid meie ELUTEE, eluülesanne. Karma on ida religioonides põhjuse ja tagajärje seadus. Kuni me ei mõista karmat, ei suuda me mõista iseennast ega ümbritsevat maailma.
Paljud teavad seda juba ammu, aga mina mitte. Tunnistan, et olen suhtunud seni skeptiliselt taolistesse õpetustesse. Näiteks sellesse, et kõik haigused on meie enda tekitatud. (Võib-olla siiski mitte kõik?)
- Ma olen meelsasti üksi, sest mul on iseendaga huvitav. Ükskõik, mida ma parajasti teen. Olen võõrdunud füüsilisest tööst(saanud seda elus küll teha). Ma juurdlen ja mõtisklen palju elu ja inimeste üle. Ma pole erak - mul on palju sõpru igast eluperioodist.(Elu kulgeb ju perioodidena?)
- Mul on omad unistused ja saladused, millest siin ei räägi. Kahtlemata on ka minu elus olnud mitmesuguseid kaotusi, aga ma olen neist üle saanud. Olen endale selgeks teinud, et tagasi midagi ei saa, seepärast ei tasu energiat kulutada kahetsustele ja enesesüüdistustele.

ELADA on huvitav, elu on ilus - vat sellise elementaarse tõeni jõudsin tänu sellele, et Tiiu ärgitas kirjutama ARMASTUSEST elu vastu.