Kukupai arvas, et võiksin kirjutada oma headest omadustest. See on kindlasti raskem ja vastutusrikkam ülesanne, kui kirjutada näiteks oma kiiksudest või vähetuntud faktidest. Ma pole üldse kindel, et mul neid 10 on, ja kui ongi, siis teatud mööndustega. Mõni omadus võib samal ajal olla nii hea kui halb. Võta kinni!
1. Olen kohusetundlik või vähemasti muretsen oma töö pärast end kas või haigeks.
2. Püüan ikka lubadustest kinni pidada, kuigi jah on tulnud ette ka vastupidist.
3. Ma ei taha kellegagi tülis olla, ja kui see ikkagi juhtub, siis kannatan selle pärast ja tahan leppida. Mul ei ole raske vabandada, ka õpilaste ees.
4. Saan naljale pihta, kui on ikka eakohane nali. Ma pole alati kindel, kas ma igasugust nalja mõistan.(Pubekate nalju ma enamasti ei mõista!) Ise püüan(!!) ka vahel kildu visata!
5. Mul on empaatiavõimet, mul on valus näha pealt kellegi alandamist. Loomade ebainimlik kohtlemine läheb mulle sügavalt hinge.
6. Olen enesekriitiline, vahel liigagi - see on mõjutanud ka mu enesehinnangut, mis väga kõrge pole. Kui mind millegi eest kiidetakse, siis arvan, et see on võib-olla suusoojaks tehtud.
7. Ma olen vist päris hea kaaslane, vähemasti on mind talutud ja seltskondadesse kutsutud. Mul on sõpru ka endast palju nooremate seas. Mõistan ka vanemaid inimesi.
8. Juurdlen asjade ja nähtuste üle, püüan olla objektiivne olukordade hindamisel.
9. Ma pole naiivne ja kergeusklik, kuid mind on siiski võimalik teatud asjades ümber veenda.
10. Olen korralik inimene - ei varasta, ei valeta suurtes asjades, ei vii salaja prügi metsa alla ja kui kedagi taga räägin, siis ikka ainult sulatõtt jne jne
Uhhh!
Sama asja võiks teha Ingrid ja Elsa, st iseendast midagi kirja panna. Ja Tiiu, kirjuta ikka ka!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
13 comments:
Sjgelle
Ei taha sind ootama panna, aga ütlen nagu alati, et ma neist küsimustikest osa ei võta.
Kolm asja panin ühel nõrkushetkel Kaja blogisse ja seegi oli liiast.
Ole tubli!
Saan Sinust aru. Eks see üks edevuse laat ole, annan endale täiesti aru,aga näe, ikkagi kirjutasin. Iga punkti juures mõtlesin mitu korda, kas ma nii arvan ka homme ja ülehomme. Aga õnneks on alati võimalik postitus kustutada, Võib-olla teen seda näiteks üleülehomme.
Ilusat suve lõppu!
Ei ma arva, et see on edevuse laat, vaid suhtlemisvajadus.
Ka mulle meeldib netisuhtlus, kuid niimoodi ankeedi täitmisena ma ei taha.
Ma arvan, et iga inimese kohta saab üsna palju teada ka tema sissekannete järgi. Kui need sissekanded muidugi mõtteid sisaldavad, mitte päevakava alates hommikukohvi joomisest ja hammastepesust. :-)
Erinevalt Ingridist mulle need küsimustikud meeldivad. Igatahes panevad need mõtlema, juurdlema, hämmastuma..........ma tõesti ei tea, miks ma neid kümmet voorust ei leia. See on see koht, kus ilmneb, et ma olen tegelikult madala enesehinnanguga, mis sisuliselt tähendab seda, et olen lihtsalt keskmine inimene ja kuna näen enda ümber nii palju tublisid, siis on mul ennast raske kiita.
No eks me ole sinuga ikka väga erinevad ka, Tiiu. :-)
Ma ei ole kinnise iseloomuga, aga internett pole ka suletud süsteem.
Sjgellega jään igatahes edasi suhtlema(Hei, hei, Sjgelle!), ehkki tunnen, et ta on oma iseloomu heade omaduste poolest minust sedavõrd kõrgem, et ühist on meis üpris vähe.
No jätke, palun, tuha pähe raputamine!
Täna sain teada, et minu blogi loeb üks mu noor kolleeg (on terve suve lugenud). Läksin täitsa ähmi täis. Ma ikka pole veel valmis selleks, et reaalne MINA ja virtuaalne Mina kuskil punktis saavad kokku. Oleks nagu kaks erinevat inimest!!??
Tänan Sind, Ingrid, heatahtlikkuse eest, aga headust on küll igaühes. Lugesin just Nirti postitust headest ja halbadest inimestest. Väga tore küps noor inimene!
Peaks talle seda vist ütlema!
Jah, Sjgelle, oled natuke krampis küll.
Nagu õpetaja.
Sa ära karda neid kolleege!
Ütle julgelt, et näe, väljaspool kooli olen ma jah niisugune, teistsugune.
Ainuke asi, mida ei tohi, on oma leivaisa, s.o. oma asutust kritiseerida.
Olen jah õpetaja, kes suvel elab hoopis teist elu. Nagu Toomas Nipernaadi.
Mulle on tõeliseks komplimendiks see, et minu ametit ei arvata kusagil ära.
Mu tütar ütleb alati, kui ma vahel sekkun asjadesse, mis otseselt minusse ei puutu:"Ära ole nagu õpetaja!"
ähh siis ongi parem ausalt öelda, eks sa oled, ja endal ka muret vähem - kui õpetaja siis õpetaja, ja ongi selline natuke teistmoodi.see tegeliku mina varjamine on põnev aga ....kas jaksame seda varielu elada?
Ega ma just varja, aga mingit privaatsust siiski tahaks hoida. Samas on tore ka, kui blogitakse täiesti lahtiste kaartidega. Mis siin ikka salatseda!
Mõni nutikas loeb siitki välja kogu selle vähese info, mida ma otsesõnu pole välja öelnud. Mõtted on ju avalikud.
Sjgelle
Mõtted ei ole paraku avalikud.
See, mis avalik on, on meie hoolikalt ja valitud sõnadesse valatud mõtted.
Mõnel on sõnad bravuurikamad kui nad ise tegelikult on, teistel aga kammitsetumad, püüdega midagi teistele öelda, aga nii, et oma hinge teiste ees alasti ei kisuks.
Ingrid, õigus jah, avalikud on need mõtted, mis läbi tugeva enesetsensuuri avalikuks saavad. Neid ma mõtlesingi. Mis siis saaks, kui mõtetelugeja peal oleks!
Noh, on muidugi enamavatud inimesi, kelle kriitikataluvus on kõrgem, need siis kirjutavad oma kirgedest, solvumistest ja oma vihkamistest-vihastamistest avalikumalt.
Põhiline takistus on siiski see, et me ei saagi kõiki oma tundeid sõnadesse panna. Ja kui me ise oma mõtete esitamisel konarlikud või krampis või lamedalt lahedad oleme, kuidas siis lugejad meist tegelikku ettekujutust võivadki saada?
Ega peagi, arvan ma.
Eile lugesin ühest blogist, et Öak! Naistekad!:-( Räägivad lastest ja kudumisest ja söögitegemisest ja...
Ja et tema ei kavatse SELLISEID blogisid kunagi lugeda.
Ongi ju hea!
Mina ka ei loe teatud blogisid.
Ma teeks ka oma blogilemmikute või kas just lemmikute, aga nende blogide nimekirja, mida loen, aga kahjuks ei oska.
Ja ausalt öeldes pisut ei taha ka.
Blogide lemmikute nimekirjad räägivad sinust palju. Vahel ma avan neid nimekirju blogides, et nende valijast rohkem teada saada. :-)
Post a Comment