Seekord viimane

Siin blogielus ringi vaadates on märgata, et teemade puudus valitseb. Jõulud said mööda, uus aasta pole veel saabunud - selline tühi aeg... Kõik on ootel - kohe ta tuleb, UUS AASTA!

Mina ajasin eile isegi päevad sassi - kuupäev oli õige, aga nädalapäev puhta vale. Sõin köögis ja kuulasin ühe kõrvaga Elmari soovikontserti. Sisse- ja väljahelistamisega. Mõtlen siis mina, huvitav, miks ta (saatetegija) soovib head laupäevaõhtut, kui ometi on reede. Miks talle keegi ei ütle, et ta eksib?
Jõudeelu tekitab süümekaid. Miks ma ei korista kappe, ei loe ilukirjandust, ei tee seda ja teist kasulikku? Pikapeale õnnestub rahu leida - küll ma homme...järgmisel aastal... teen.

Tiia vana-aasta ärasaatjate välimääraja hulgast puudub üks TÜÜP - selline, kes istub üksi kodus, tõrjub kõiki kutseid ja meelitusi, kusjuures on ise rahul. Ta ei taha mingit melu ega party´t. Talle piisas jõulust küll.
Kui kell saab 23.55, keerab ta teleka kõvemaks ja läheb köögiaknale vaatama ilutulestikku, mis igas külas ja igas linnas on vähemalt miljonit väärt. Võib-olla ta isegi võtab pitsi midagi - shampust ei hakka lahti kiskuma.
Ta mõtleb, et möödunud aasta oli stabiilne, ilma tagasilöökideta, ilma suurte kaotusteta. Oleks uus vähemalt samasugune, igal juhul mitte halvem! Ja üks salasoov on tal ka.