Lilled ja liblikad

Kirjutaks vahepeal millestki ilusast, näiteks lilledest või liblikatest.
Liblikatest siiski pole praegusel ajal midagi kirjutada, jäävad siis lilled...

Mul on kodus palju lilli ja kõigil neil on oma lugu. Nad on siia ise kuidagi tulnud. Enamasti kingitud.

Kõige vanem on jõulukaktus. Sain selle kunagi ammu haiglas ühe palatikaaslase käest - oli väike oks õitega. Imekombel ajas juured alla. Nüüd õitseb korralikult iga jõulu paiku.

Ühe toa aknapealne on täis ratsuritähti.
(Pean siin tunnistama, et ma pole eriti haritud lillekasvataja, aga nad -lilled- on minuga kannatlikud olnud. )
Nende ratsuritähtedega on igat juhtunud. Vahel nad õitsevad millegipärast suvel, vahel üldsegi mitte. Eelmisel kevadel ostsin õiget turbamulda ja istutasin kõik sibulad eraldi pottidesse. Ühel päeval märkasin, et tublimad ajavad juba välja pika varre - õis! Ootan nüüd, kas tuleb valge või punane.

Kolm aastat tagasi sain oma klassi poiste käest kingituseks flamingolille (ladinakeelne nimi on Anthurium). Sellest ajast saati on ta pidevalt õitsenud, praegu näiteks kolm õit, oranžid. Talle kohe meeldib minu juures. Kolme aastaga on ta poole suuremaks kasvanud. Vähenõudlik, sest minuga teisiti ei saa. Otsest päikest ei taha, aga päevavalgust küll.

Ühel aknal kasvab kaktus. Tal on sada poega, sest ma pole neid talt ära võtnud. Õitseb jaanipäeva paiku nagu hull - kuni kümme õit korraga. Õied ei jää öökuningannast alla midagi. Õitsevad ruttu ära nagu kaktusel ikka. Vett annan siis, kui meelde tuleb (harva).

Veel on mulle kingitud draakonipuu - puust küll ei saa otseselt rääkida, aga kasvab jõudsalt. Elab üle isegi selle, et kass käib tema pikki lehti või varsi? nätsutamas.

Õnnetult käis aga orhidee ( Phalaenopsis ) käsi. Tütar tõi eelmisel aastal sünnipäevaks. Õitses ilusasti neli kuud. Siis aga läks midagi valesti. Ilmselt piserdasin või "uputasin" üle. Nüüd on lill asjatundja juures "ravil". Näis, kas kosub veel või mitte... Uurisin küll Internetist ja katsusin õpetuse järgi talitada, aga...
Olin nii kurb...

Tegin temast täisõites oma mobiiliga isegi foto. (See, mis siin on, pole see.)

Lisatud 8. märtsil.
Täna kuulsin, et kuigi mu orhidee oli "reanimatsioonis", temast enam elulooma ei tulnud. Orhideedega ma küll ei hakka enam katsetama. Pigem spetsialiseerun kaktuste peale...
Täna tõi Triin mulle lille nimega sulgvõhk (pole enne kuulnudki).

Sulgvõhk (Zamioculcas zamiifolia) ei ole päriselt palm, kuid Zanzibarist ja Tansaaniast pärit palmitaoline taim on kindel valik igasse ruumi. Taim kasvab nii valguses kui varjus. Kasta teda harva, sest taime lihakad lehed ja juured varuvad vett. Väeta kasvuperioodil ainult kord kuus. Aeg-ajalt pühi lehed tolmust puhtaks.