Täna helistas kursusekaaslane, kellega oleme pärast ülikooli kohtunud ainult kokkutulekutel. Kutsus oma sünnipäevale. Isegi juubel pole. Lihtsalt niisama...Viie viimase kuu jooksul on meie kursuselt lahkunud kaks... See teeb ettevaatlikuks... Kes on kolmas? Mine tea, äkki ei näegi enam... Nii just ütleski... Õõvastav.
Meil oli põhiliselt plikade kursus. Kolm poissi oli, kellest kaks võeti pärast teist kursust sõjaväkke (ei käinud korralikult sõjalises!!). Siis tulid veel mõned poisid mujalt asemele, aga need ei integreerunud. Nii jäigi põhiliseks "meie poisiks" see, kes oktoobris lahkus.
Poiste puudust korvasime sellega, et käisime tihedalt läbi ühe epakate metsanduse kursusega. Igasuguseid "läbusid" sai peetud. Paare sealt ei tulnud - keegi ei tahtnud metsa minna?!
Kokkutulekuid on ikka tehtud - nii Tartus kui Tallinnas. Eelmisel suvel sai jälle viis aastat mööda, aga seekord ei võtnud keegi enda peale korraldamist. Oli küll kaks väiksemat alternatiivset. Mina osalesin mõlemal...
Nüüd kutsuti siis Keilasse... Logistiliselt eriti keeruline. Siit Viljandisse, sealt Tallinnasse, marsakaga edasi... ja kuidas tagasi veel saab?!?
Olen veidi elevil ja mõtted on hajevil...
Meil siin sadas jälle lumi maha...
2 comments:
Gümna või algkooli õps?
See kursusekaaslane, mõtled, või mina?
Kursusekaaslane pole kunagi õps olnudki, on sotsioloog. Meilt on siiani õpetajad ainult 4, kokku lõpetas 21.
Post a Comment