Epp kirjutab oma tänases Arteri kolumnis ilma mõjust inimese meeleolule või isegi psüühikale, ja tsiteerib kaudselt ka mind ("Minu tädi ütleb...").
Käisin poes süüa varumas. Mina üksiku inimesena ostan umbes 300 krooni eest endale toitu, mida siis kõnelda pereinimestest. Teen toidutrette kaks korda nädalas, seepärast ostan rohkem valmis. Kui kusagilt peaks kokku hoidma hakkama, siis siit. Ei ostaks kilo mandariine, teine õunu, šokolaadi ja kommi, erinevaid jogurteid, kallist juustu ja sinki jne jne!! Sööks putru veega keedetult (oleks ka tervislik) ja keedaks suppi külmutatud juurviljast, maitseks puljongibrikett sisse.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma kirjutada.
Poes nägin oma vana kooliõde, keda polnud vähemalt kümme aastat trehvanud (elab maakonna teises servas). Kunagi elasime ühes majas ja meie vanemad käisid läbi.
Mis te arvate, millest me juttu alustasime? Muidugi ilmast! Sellest, et küll ikka oli uhke tuisk nädal tagasi, ja näe, nüüd pole lumest midagi järel. Et oleks ikka tore selline vaikne talveilm kuni -10 kraadiga ja mõõduka lumega. Et karta on, jälle tulevad mustad (porised) jõulud.
Te mõtelge, me polnud NII kaua näinud, aga SEE teave oli kõige tähtsam vahetada!??
Alles siis küsisime, mis meie lapsed teevad ja kas oleme juba vanaemad. Ja kas majandusraskused meile ka on tunda andnud, mul korvitäis toitu, temal kärutäis (tädile maale varuks).
Kõige sirgem tee tööle ja poodi viib üle staadioni serva. Eile oli see veel väga ohtlik, täna absoluutselt lume- ja jäävaba.
P.S. Ostsin endale punased elektriküünlad. No selle peaks küll toidukorvist maha arvama;)
3 comments:
Olin mõni aasta tagasi ühel koolitusel ja sealt mäletan, et kui teise inimesega alustatakse vestlust, siis kõige parem ja samas kõige neutraalsem ongi rääkida ilmast. See ju puudutab meid kõiki ja kui jutt juba veereb, alles siis minnakse konkreetsemaks.
Just-just. Kui inimesed ootavad koos bussi või rongi, siis ikka arutatakse, kas ilm on hea/halb/vilets/niiske/rõske või pole seda ollagi.
Teine jututeema(praegu) on kiruda valitsust ja riigikogu ja ohkida raskete aegade üle. Aga aegadega polda kunagi rahul!! Nagu ilmagagi.
Mulle meeldis väga see Epu kolumn. Kuigi ilmast oli eelmisel nädalal juba kõvasti räägitud, leidis tema ikkagi uue nüansi. Mõtlesin kohe, et tädi, see pead sina olema :D !
Post a Comment