Vaatasin täna ETVst "Suve". Vist vähemalt 30. korda!! Kui arvestada, et film valmis 1976. aastal, siis on see arv vägagi tõenäoline.See on üks paremaid eesti filme. Ta on täiesti vaba ballastist, venitamisest ja hämaras toas olemist oli ka hästi vähe.
Kuna sisu oli ju teada ja tekst peas, siis keskendusin näitlejate mängule. Mulle meeldis vanem generatsioon(nüüdseks paljud juba surnud).
Väga hea on Kaarel Karm. Tema osatäitmine on nii meisterlik, tema Apteeker vapustavalt terviklik. See, kuidas ta pommis peaga filosofeeris ja lõpuks elutõeni jõudis:" Noored, ärge kartke elu! Ikka edasi üle hädade ja ohtude Inimliku Kõrguse poole!"
Või siis Julk-Jüri Endel Ani kehastuses. Missugused puhmas brežnevi kulmud ja nende all vilkad silmad! Tootsi ema ja isa oma lihtsameelsuses ja otsekohesuses (Jüri Järvet ja Herta Helviste) mõjusid ka liigutavalt.
Seekord häiris mind Ervin Abeli "kokutamine", ehkki stseen, kus Jorh pärast paljaksvarastamist saab isa käest tutaka ja ema käest koogelmoogelit, on terve filmi naljakaim. Üldse on geniaalselt kokku pandud Kiire sõit Venemaale ja sealt tagasi, ja siis veel see "ukraadeno". Tootsi rahalaenamine Tõnissonilt on samuti hullult hea. Ja see "õieti põlegi teist", kui raha samal ajal püksivärvli vahel punnitab.
Ja kui vaimukad detailid! Eriti meeldis mulle kirikustseen, kus Tootsi tähelepanu pidevalt hajus, pilk eksles naljakatel krutsifiksidel ja "jah" tuli valel ajal. Tsitaadid "Kevadest" olid ka omal kohal.
Toots on aga liiga ilus ja liiga vähe isikupärane (kes see ütleb, et mehel peavad lokid olema!?). Kiir on palju parem. Tõnisson on väga koloriitne kuju, samuti Teele.
Stsenaarium (Paul-Eerik Rummo) ja muusika (Veljo Tormis) on samuti õnnestunud.
Ja kõige lõpuks väidan, et Arvo Kruusement on Eesti kõigi aegade parimate filmide (ma loen siia alla ka "Kevade") looja.
No comments:
Post a Comment