Blogisõltlane? Jaa!

Lugesin Tiiu posti ja tekkis vastulause ütlemise soov.
Iseenda juures olen küll hirmutava tendentsina märganud blogisõltluse süvenemist. Eriti siis, kui põhitöö lausa kukil ei istu. Kui olen midagi üllitanud, siis terve päev kripeldab, lausa veab vaatama, kas keegi on kommenteerinud.

Kui midagi juhtub või mingid kolehead mõtted tulevad pähe, siis jälle arvuti manu. Meenub Voldemar Panso, kes vaatas eluteatrit ka mõttega: kuidas seda lavastada?

Aga ühte ma pole teinud - pole pannud oma blogisse mingit klikkide lugejat või populaarsuse näitajat. Mulle piisab sellest infost, mida pakub blogipuu. Kui ma peaksin veel iga päev uurima, kust, kuidas ja mil moel minu blogis käiakse, siis oleks küll asi päris hull. Minu jaoks.

Vaba nädalaga oleksin võinud lugeda mitu raamatut läbi, koristada sahtleid ja kappe, käia rohkem jalutamas, sõita Pärnusse või Viljandisse. Aga mina istun arvutis nagu mõni teismeline. (Loodan, et teismelised ei solvu!)

Võib-olla ei ole aeg arvutiga päris tühja läinud!? Ma olen leidnud hästi toredaid blogijaid, kelle elu on hakanud mulle korda minema. Olen ennegi välja öelnud, et blogi ei ole minu jaoks meedia, vaid on pigem ilukirjandus - autobiograafia, memuaristika, mida ka päriskirjanduses mulle viimasel ajal meeldib lugeda.

Kui keegi on ka minus midagi leidnud, siis on mul hea meel.

Edit. Mõned küsimused nn laiale ringile.
- Kas on olemas head sõltuvused ja halvad sõltuvused?
- Kui öeldakse kellegi kohta töönarkomaan, kas see on halb või hea hinnang?
- Kui ma olen sõltuvuses blogidest, kas see on siis minu puudus või lihtsalt eripära?
- Miks on naabrinaisega pläramine halvem kui blogide lugemine?
- Kas blogides võib kirjutada kõigest, mida sülg suhu toob?
- Kas ka blogides kehtib kirjutamata seadus, et teiste jutu vahele ei ole ilus sekkuda ehk siis ümbersõnastatult: igasse blogisse ei sobi kommenteerima minna? Miks on muidu aina rohkem levinud kommentaaride eelnev hindamine blogi autori poolt. Ma saan aru küll, miks seda tehakse.
Jne