Isa mängib rolli

Läheneva isadepäeva eel räägitakse isadest tsipa rohkem kui tavaliselt. Ja otsitakse isa rolli ühiskonnas ja perekonnas.

Kõik, kes vähegi koolieluga seotud, teavad, et isadega on meil kitsas käes. Minu klassi 17 lapsest elab perekonnas, kus on mõlemad vanemad olemas, umbes pooled. Kaks isa on surnud. Kui ma teen lastevanemate koosoleku, siis tuleb kohale kõige rohkem paar isa.

Võib-olla ongi nii, et lapsed on rohkem naiste rida? Isad teenivad elatist ja hoiavad peret oma kontrolli all?

Ma ei hakka siin midagi üldistama. Olen lihtsalt vahel mõelnud, miks meil tunnevad isad vähem vastutust lapse käekäigu pärast kui emad. AGA see pole alati nii. Õigemini on nii ja naa.
Mehe ja naise/isa ja ema rollid tänapäeva ühiskonnas on segunenud. Ja õieti on vähe neid asju, mida mehed ei suuda, mida naised suudavad. Aina rohkem jäävad isad lapsega koju, kuigi tundub, et seda päris normaalseks veel ei peeta.

Meie isa, kuigi meil oli peres viis last, ei vahetanud kunagi laste mähkmeid ega vannitanud neid.
Ta ootas, kuni lapsed kasvavad ja hakkas siis nendega tegelema. Ta juhtis meid vajalike raamatute juurde, nõudis õppimist ja korrast kinnipidamist. Meil olid kodus omad ülesanded, kusjuures tehti ikka vahet küll meeste ja naiste töödel.

Isa roll perekonnas on ikka väga suur, kui on tubli isa.