Avastades Jüri Aarmat

Ma vaatan alati pühapäeviti "Tähelaeva". Saate formaat võimaldab üldsusele tuntud isikut näidata uute nurkade alt. Suhtumine on positiivne: kui ongi eluloos midagi intrigeerivat, siis ei võimendata seda. Igal juhul jääb hea kõlama.

Jüri Aarma meeldis mulle noore näitlejana väga. Oli üks telelavastus, pealkiri ei tule praegu meelde, mille põhjal ma temasse lausa armusin.
Ma küll päris kindlalt ei julge kinnitada, aga mulle tundub, et ta on näitlejana selline harju keskmine, mitte Aarne Üksküla masti.
Musikaalne on ta ka - laulab ja mängib klaverit, aga temast on paremaid.
Saadete tegijana? Tuleb meelde teles nähtud "Siin ja praegu" - päris huvitavad intervjuud olid koos katkenditega lavastustest.
Aarmat kui ajakirjanikku ei oska hinnata, aga suuline sõnakasutus on tal küll päris mahlakas. Mõjub siirana, ei häiri.

Mulle tundub, et nende universaalandekate inimeste ühine tunnus on see, et nad ei süvene ühessegi asjasse lõplikult, vaid killustavad end paljude alade vahel. Nende jaoks on elu mäng ilma vabaduse piiranguteta. Ega ma tea ka täpselt, arvan lihtsalt.

Vaatasin, et mida vanem Jüri, seda rohkem oma isa nägu.

Gunnar Aarma oli väga karismaatiline kuju. Kõike, mida ta ütles, võeti puhta kullana. Teda intervjueeriti omal ajal palju, olen lugenud ka mõnda tema raamatut. Tema filosoofia põhines idamaade tarkusel. Mõnda asja on ju ilus uskuda. Näiteks
- et pärast surma on veel midagi.
- et inimesele antakse nii palju, kui tal oma eluülesande täitmiseks vaja on.
- et olla õnnelik, pole muud tarvis, kui õigesti toituda, hingata, mõelda ja liikuda.
- et inimene on ennast siia ilma ise sättinud ja ise ta ka otsustab, millal on aeg minna.
- et lähedasi inimesi peab päevas mitu korda kallistama, see on kõige parem energiavahetus.

Jüri Aarma vend tundus selline karmikäeline olevat, vahendades isa arvamust, kes Jüri valikutega rahul polnud. Õde oli oma suhtumises palju leebem. Ukse vahelt piilus ka ema?

Üks inimene rääkis mulle kunagi, et Jüril on ka sensitiivseid võimeid - kord oli ta kellelgi hambavalu ära võtnud!?

"Issand, hoia mu mõistuse valgust!" luges Aarma lõpuks oma märkmikust ette ühe Eino Leino luuletuse. Et see on tema kreedo.