Kaasmaalased

Tammsaare isa ja ema olid pärit siit meie kandist. Isa Peeter Hansen sündis Põhjaka külas Kolgioja talus ja õppis Suure-Jaani kihelkonnakoolis Joosep Kapi käe all.
Ta olevat seal üks tublimaid õpilasi olnud, kes paistis silma oma ilusa lauluhääle ja tugeva keha poolest.
Hiljem töötas Peeter Hansen isakodus, mõnda aega ka Taevere mõisas õllepruulijana. Noor mees soovis osta talu (eestlase igipõline soov majanduslikult iseseisvuda!), aga Viljandimaal olid talud liiga kallid. Seepärast tuli vaadata mujal ringi.
Kirjaniku ema Ann Bakhoff sündis Põhjaka külas Jüriõue talu saunikuperes. See asus keskusest kaugel metsa sees. Tol ajal ei peetud tüdrukutele hariduse andmist vajalikuks, mistõttu Ann ei osanudki lugeda. Tema vennad olid aga kooliõpetajad, neist Jüri töötas Joosep Kapi abilisena ja hiljem Riias kõrge ametnikuna.

Peeter Hansen valis endale naiseks kodunt tosina versta kaugusel suurte metsade ja laante vahel asuva Jüriõue sauniku tütre Ann Bakhoffi, kes oli temast 11 aastat noorem. Nende laulatus toimus 27. veebruaril 1872. aastal Suure-Jaani kirikus.

Tammsaare vanemate kodukohti tähistavad praegu suured maakivid, kirjad peal. Erilist külastamist need paraku ei leia - ei jää suurte teede äärde.

Noor abielupaar lahkus siitmailt Järva-Madise kihelkonda Albu valda, kus osteti mõisnikult võlgu Põhja-Tammsaare talu väljamäel keset sood Jägala jõe lähedal. Mõisnik pakkunud ka Lõuna-Tammsaaret, aga ostujõud ei käinud üle. Tegelikult maksti talu võlg kokkulepitust varem tagasi, sest Ann sai väikese päranduse. Hiljem olevat Peeter Hansen korduvalt kahetsenud, et ta polnud ostnud mõlemaid talusid.

Seal sündiski tulevane kirjanik 30. jaanuaril 1878. aastal pere 4. pojana.


Piltidel on Tammsaare sünnikoht Albu vallas, praegune muuseum (leitud Internetist, ei hakka linki panema).