Otsisin täna Internetist Tammsaare kohta materjali. Pilte on muidugi vähe. Enamasti portreefotod. Aga ühe peal naerab kirjanik nii südamest.Pildi allkiri on: A. H.Tammsaare 1935. aastal kirjandusauhindade kättesaamisel. (T sai peaauhinna romaani "Ma armastasin sakslast" eest.)
Üldiselt oli suur kirjanik väga tagasihoidlik ja hoidus igasugustest austusavaldustest eemale. Isegi oma mälestussamba avamisele ei läinud (1936). Samuti jättis minemata oma 60. sünnipäevale pühendatud aktusele Estonias. Kas teate tänapäeval mõnda nii tagasihoidlikku avaliku elu tegelast? Mina ei tea.
Kui tänapäeval mõni avalikkuse eest ära kaob, siis on enamvähem kindel, et kukkus tsüklisse.
Pilt on võetud filmilindilt, kus Tammsaaret on jäädvustatud vaid 15 sekundit. See on ainuke taoline jäädvustus, kuigi Tammsaare oli selleks ajaks juba oma parimad teosed kirjutanud ja filmikunst ka lapseeast väljas.
4 comments:
Mulle meenub tema kohta see, et ta kirjutas püsti seistes, et mõte vork püsiks (kirjutamispuldi taga) ja tal oli päeva norm (ehk vist 25 lk?), meeles kunagisest kodumuuseumi külastamisest.
Muide, kas sind eesti keele õpetajana ja keeletundliku inimesena häirib see suure tähega Interneti kasutamine? Mulle meeldis see loogika, mida üks blogija (nime ei mäleta hetkel) arendas. Et see on nagu taevas paistev päike ja taevakeha Päike.
Ise näiteks oma raamatus ma kasutasin eelkõige sõna nett, neti, sest Internet suure tähega tundub mulle imelik ja väikese tähega on ametlikult vale...
Lubatakse jah ainult suurt tähte millegipärast, see on nimi. Teisi Inernette pole olemas. Nii on mulle selgeks tehtud. Ma ei hakka sellest probleemi tegema.
Tegelikult kirjutas Tammsaare püsti puldi taga sellepärast, et tal oli väga vilets tervis(ohtlik maohaigus).
Aa, vilets magu, suguvõsa viga ;)
Post a Comment