2008-01-12

Poodlemas/ostlemas, et mitte öelda šoppamas

Käisime täna tütrega Viljandis poodlemas. Tegelikult ma mingi suur ostleja ei ole. Meil siin maakohas polegi eriti võimalusi. Pärast Konsumi avamist surid väikesed poed välja.
Oli aeg, kui meil oli 6 väikest toidupoodi. Igaüks neist püüdis elus püsida, aga mis võimatu, see võimatu. Nüüd lõpetas eksisteerimise ka Tarbe pood, mis kauples majapidamisasjade, kosmeetika ja muusikakaupadega. Konsum neelas kõik alla, kusjuures seesama suur pood eriti tubli pole. Kui oled üksi turul, siis võid ilmselt mugav olla.

Mina tahtsin endale ammu mustade pükste jaoks riiet. Juba teisest kangapoest leidsin sobiva. Algul pani hind küll kahtlema (195 kr /m), aga siis mõtlesin, et korraliku asja eest võib ju maksta ka. Ega ma pükse ühekordseks kasutamiseks tee! ( Mida ma siin üldse tuututan: toidu eest tuleb käia kas või iga kord sellise summa välja!!! See masendabki.)

Tütrele soovitasin üht sinepikollast jopet, kapuutsiga, millel jänesenahkne serv (850 kr ainult!?). Ostiski, kuigi lapsena ta üldse kollast värvi ei sallinud. Mina aina toppisin talle seda, aga tema punnis vastu.

Turult ostsime hapukapsast ja värsket liha. Nüüd keedan hapukapsasuppi ja kõrvale teen kartuliputru, mis on meie suguvõsa lemmikkombinatsioon. (suppi ja kartuliputru süüakse koos!)
Viljandis on jälle avatud mitu suurt toidupoodi. Imestan, et igasse jagub ostjaid.
--------

Ilm on hall ja lumest pole enam õhkagi järel... Hea, et on laupäev.
Triin sõitis Pärnusse tagasi. Käib kodus nagu tuld toomas.
--------

P.S. See blogi sissekanne on just parasjagu nii tühine (kui muust pole kirjutada, siis võib ilmast, söögist ja asjadest alati !), et võiks ta ka ära kustutada. Aga ei kustuta, sest see on minu blogi, olgu nii tühine kui tahes. Kelle asi!
Mulle tundub viimasel ajal, et blogimises on saabunud kriis - mitte üksnes minul, vaid ka mõnel teisel veel. Igapäevaelu ei paku teemasid ( kaua võib prügist ja värdjatest ?) ja endast päris viimast ka ei taha välja rääkida /hingestriptiisi teha
/.
Õigem oleks vist loomingulisele puhkusele minna... Blogimise mõttes. Tööl peab nagunii käima, oled siis vormis (loomingulises!) või mitte. Tunnen kõikide meeltega, et ma pole veel käima läinudki sel aastal. Vastik-vastik!
Keegi ütles kusagil: aasta algus sünnitab koletisi. Et mis mõttes siis?
-------
Lisatud 13. jaanuaril 2008 - pühapäeval.
-------
Muide, 14. jaanuaril on taliharjapäev - nii et kui harjal ära käidud, tuleb varsti KEVAD, ilmad lähevad veel soojemaks ja rohi kohe täitsa roheliseks. Päeva pikenemist on küll juba märgata.

5 comments:

AlaR said...

muide, meil tehti kapsasuppi teisel päeval, siis oli pagana hea sinna külma kartuliputru sisse panna :P nii lahe avastada, et ligikaudu sarnaseid hulle veel on :P

helle said...

Võib ka nii. Meie teame, et sedasi söödi Virumaal. Kust teil sellised kombed pärit?

Karuema said...

mulle aga tuli selline koduse kartulipudru isu praegust peale, ja hapukapsast ja sealiha tahaks ka, sedasi koos tehtuna, koduselt....nämm nämm nämmm. mul vist on kõht tühi. kahju et nii kaugel, aga mölliks ennast kohe hellele külla praegast:)

Eppppp said...

Mul on vastupidine kriis - nii paljust oleks kirjutada, igasuguseid teemasid on peas, aga aega blogimiseks pole!
--
Kirjuta äkki üles, kuidas sa teed hapukapsasuppi?

helle said...

Siin pole mingit kunsti.Peab olema selline hea lihatükk - ikka pekki kah, kont võib ka sees olla. Kapsad peavad ka head olema, mitte liiga hapud ja vanaks läinud. Turul saab järele proovida.
Mina panen liha ja kapsad koos potti ja keedan, kuni on pehme(liha). Ma tean, et Toomas paneb ka loorberilehte sisse, aga mulle ei meeldi loorberi maitse. Taat pani nats ka suhkrut, kui kapsad on liiga hapud. Võib ju ka ühe puljongikuubiku panna, aga see on ka maitseasi.
Kapsasupp on soojendatult veel parem kui esimesel päeval. Mina keedan alati potitäie ja söön mitu päeva.
Võib-olla on mõnel teised nipid?