2008-01-10

Uni on pääsemine

Üks hea enesetunde ja elujõu allikas on hea ja normaalse pikkusega uni. Juhtusin eile vaatama üht dokfilmi "Täiesti ärkvel"( Wide Awake, USA 2006), kus filmi autor lahkas tohutu põhjalikkusega uneprobleemi, õigemini unetust. Kogu teema tõsiduse juures mõjus film kuidagi positiivsena ja isegi humoristlikult. Ei saa juba aastakümneid magada, ja mis siis?! Nagunii ei ole osatud teaduslikult ära seletada, miks uni üldse vajalik on. (filmis kõlanud mõte)

Mina olen samuti kogu oma elu olnud unega kimpus. Tulevad perioodid, kus kõik läheb paigast ära nagu imikutel vahel - öö ja päev on vahetuses. Kui ei saa ühel ööl magada, elame üle. Aga kui unevõlg kuhjub, siis on see hullem kui raske haigus. Muutud ebaadekvaatseks, ei saa enam naljale pihta, hakkad sähvama siia ja sinna, solvud asja eest teist taga, tööst saab sunnitöö. Lühidalt - elu muutub põrguks.
Unerohtusid pole julgenud võtta. Selline alateadlik hirm on - äkki ei saagi pärast ilma. Filmi autor oli tarbinud unerohtu juba aastakümneid, kuigi karbi peal oli hoiatus, et mitte üle nädala järjest.
Ka mind ei aita sellised üldtuntud abinõud nagu lammaste lugemine või teadlikult ilusatele asjadele mõtlemine. Õhtust veinijoomist pole ka tahtnud harrastada. Raamatut lugedes tuleb küll uni, aga kui prillid nina pealt ära kisud ja tule surnuks teed, oled jälle erk.
Kui ikka und ei ole, ei aita mitte miski. Vaheta siis kas külgi, padjapooli, asemeid või käi vahepeal köögis söömas. Igasugused uneteed ja piimaga meed vms tõelise unetuse puhul ei aita. Kui hommikul ei pea tööle minema, siis lihtsalt tõusen üles ja hakkan elu elama.

Õnneks aga ei kesta sellised perioodid lõputult. Hinges peab rahu olema, siis tuleb ka uni. Muremõtted on kõige kurjemad vaenlased. Neid aga ei saa ära keelata.
Õigel ajal tuleb magama minna. (ise ei pea sellest kinni!) Piisavalt peab väsinud olema, mitte ainult vaimselt. Teleka ees ei tohi eeluinakut teha. (üks suuremaid vigu!)

Filmi autor leidis lõpuks jõuallika oma väikesest pojast, kelle und ta hardunult valvas ööd läbi. Ma ei teadnudki, et imik hakkab naeratama enne unes kui ilmsi. Näeb ilusaid unenägusid ja naeratab...
Hea uni on kui pääsemine igapäevaelu haardest.

2 comments:

Tiiu said...

Aga mina olen mõelnud, et surm on pääsemine.

helle said...

Mul oli see mõte algselt blogis kirjas, aga võtsin ära, sest surmast ma tõesti ei taha mõelda!
Tegelikult oli mul kirjutatud, et kõige kergem ja ilusam surm äraminejale on just surra une pealt.
On kuidagi paha tunne, sest kahe meie hea kolleegi isad surid nendel päevadel.